Meie partner ja vandeadvokaat Carri Ginter tõdes „Välisilmas“, et kahe Vene oligarhi sanktsioonide alt vabastamine võib tunduda vastuvõetamatu, kuid tegevusetuse eest ei saa kedagi sanktsioneeritute nimekirja kanda. Lisaks peaksid Vene oligarhide ja ettevõtete vastased sanktsioonid olema seotud Ukrainas käiva sõjaga ja ajaga, mil seal agressioon on toimunud.
Nimelt teatas Euroopa Liidu Kohtu koosseisu kuuluv Euroopa Üldkohus, et Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid Vene oligarhide Mihhail Fridmani ja Petr Aveni suhtes tuleb tühistada, sest oligarhide toetus Venemaa sõjale Ukrainas pole piisavalt tõendatud.
Ginteri sõnul näitab üldkohtu otsus, et kohus küsib Euroopa Nõukogult sanktsioonide kohta mõistlikke põhjendusi.
„Tundub nagu Euroopa Liidu Nõukogu on kuidagi püha ja puutumatu, siis tegelikult kohus käis väga metoodiliselt läbi need argumendid, mille alusel sanktsioonid kehtestati, ja leidis, et need ei ole tõsiseltvõetavad. Ehk siis nõukogu katse pärast hiljem kohtus esitada täiendavaid argumente, täiendavaid põhjendusi ei leidnud heakskiitu kohtult,“ selgitas ta.
Ginteri sõnul tuleks sanktsioonide kehtestamisel lähtuda Vene oligarhide ja ettevõtete osalusest või toetusest Venemaa agressioonile Ukrainas. Euroopa Liidu Nõukogu seda aga ei teinud. „Kui sa tuled lagedale argumendiga, et 1990. aastal keegi vahetas muldmetalle toidu vastu ja siis kasutad seda sanktsioonide kehtestamiseks, siis … leiaks midagi, mis on pärast 2014. aastat,“ ütles ta.
Tegevusetuse eest sanktsioneerida ei saa
Vandeadvokaadi sõnul ei rõõmusta ta inimesena selle üle, et Vene oligarhid sanktsioneeritute nimekirjast pääsesid, kuid tegevusetuse eest ei saa neid sinna nimekirja panna. „Ma ei kiida takka nende inimeste käitumist, aga ka Aleksei Navalnõi lesk hiljuti kritiseeris, et etteheite sisu on see, et nad ei ole piisavalt vokaalselt hukka mõistnud Ukraina-vastast agressiooni. Aga see on ju tegevusetus. Kui sa paned inimesed sinna nimekirja tegevusetuse eest, siis võiks meid kõiki sinna nimekirja panna, et kas me oleme piisavalt vokaalselt seda hukka mõistnud. Kindlasti see on ebameeldiv ja valus pill meile neelata ja kindlasti ka mina ei rõõmusta selle üle niimoodi inimesena, et nad pääsesid sealt nimekirjast.“
Ginter märkis, et Fridman ja Aven on juba lisatud järgmistesse sanktsioonipakettidesse, kuid argumendid võiksid olla seekord rohkem põhjendatud.
„See, et sa oled ühe ringi võitnud, ei tähenda seda, et sa oled prii. Kindlasti sanktsioonide kehtestamine tehakse uuesti ja juba ongi nad ju teistes pakettides ilusti sees. Ehk siis nad ei ole veel kuhugi pääsenud. Aga need argumendid võiksid olla seotud kuidagi Ukrainaga ja selle ajaga, mille jooksul Ukrainas agressioon on tõesti aset leidnud,“ sõnas ta.
Vene külmutatud varade kasutusele võtmine pole kiire protsess, kuid võib sõda mõjutada
Intervjuus rääkis Carri Ginter ka Venemaa külmutatud varade Ukraina ülesehitamise jaoks kasutuselevõtust. Teadupärast on Eesti praegu üks selle teema eestkõnelejatest Euroopa Liidus.
„Juhul kui me oleme külmutanud nende inimeste varad sanktsioonide raames, Euroopa Liit on öelnud, et need inimesed on päriselt pahad ja Euroopa Üldkohus on kinnitanud, nad on pahad ja Euroopa Kohus kõrgemal astmel on kinnitanud, et nad on pahad, siis võiks võtta need varad selle asemel, et neid hoida ja lasta amortiseeruda, müüa need ära, anda see raha Ukraina ülesehitamiseks ja hiljem kompenseerida sellisel hetkel, kui sanktsioonid kustuvad. Ja kui Venemaa hakkab siis reparatsioonide korras sõjakahjusid kinni maksma, siis nii-öelda praegune paigalseisev vara asendada tulevikunõudega Venemaa vastu,“ rääkis Ginter.
Vandeadvokaadi sõnul ei toimu sellise protsessi elluviimine kiiresti, kuid annab olulise sõnumi.
„Ehk siis, kui Euroopas hakatakse ütlema, et nüüd teie varad on ikkagi ohus, siis võib-olla hakkab ka natukene poliitika kuskil muutuma. Vähemalt selline naiivne lootus on. Loodame, eks elame-näeme,“ sõnas Ginter.
