Valitsuse plaani järgi tuleks registreerimistasu maksta ühe korra maksta kõigilt sõidukitelt, ka nendelt, mis on Eestis arvel juba praegu, kuid mis kasutatuna edasi müüakse. Meie partner Carri Ginter rääkis „Reporteris“, et taolisest automaksust kõrvale hiilimine pole kuigi keeruline.
„Reaalne pilt on see, et mida rohkem keelusid sa peale paned, seda rohkem inimesed hakkavad kavaldama. Mida rohkem sa kedagi piirad, seda rohkem ta hakkab valetama,“ lausus Ginter.
Tema sõnul ei sõltu Eestis seaduse järgi auto omand registrikandest. „Ehk siis võid sa tegelikult, registreerimiskohustust rikkudes, lõputult autot edasi müüa, ilma et sa sellest midagi riigile teada annaksid,“ rääkis Ginter võimalikust skeemist.
Teiseks, pisut keerulisemalt teostatavaks maksust kõrvalehoidmise ideeks on osta kokku autosid osaühingule, kes hakkab neid välja rentima. „Mida vanemaks need autod saavad, seda odavamalt neid välja renditakse. Lõputus jadas niimoodi. Ja jällegi, autot ära ei müüda. Seda (autode rentimist) on võimalik tagatistega ilusti teha, et ostjal oleks ka turvaline olla,“ sõnas vandeadvokaat. Need on vaid kaks näidet, mis Ginterile kohe pähe torkasid. Tegelikult on registreerimismaksust kõrvale hiilimise võimalusi lõputult.
Riik rasvub
Carri Ginteri sõnul on teiseks uue maksuga seotud probleemiks riigi rasvumine. „Ühelt poolt riik räägib, et me teeme õhemat riiki, kärbime ebaolulisi töökohti ja samas me loome sellise maksu, mille administreerimisega läheb riik jälle rasvasemaks. Ehk siis automaksu me kehtestame selleks, et riik saaks raha ja siis me palkame ametnikud, jällegi need kulud ei saa kaetud ja siis tuleb jälle hakata automaksu tõstma. See on selline lõputu riigi rasvumine.“
Vandeadvokaadile pakub nalja automaksu arhitektide teadmatus Euroopa Liidu õiguse õpikureeglitest. „Euroopa Liidu õiguses on juba mitukümmend aastat paigas see, et sa pead tagama kasutatud autode puhul mittediskrimineerimise. Ehk siis näiteks Saksamaalt toodud auto registrisse kandmine peab olema vähemalt sama soodsate maksudega kui Eestis registrisse kantav auto. Selleks, et me seda siis teada saaksime, pidime Euroopa Komisjonile saatma kirja ja Euroopa Komisjon ütles, et jah, tõesti selline kohtupraktika on meil olemas juba mitukümmend aastat. Natuke teeb see mulle nalja,“ kommenteeris Ginter ja lisas, et sellist teadmist võib leida igast Euroopa Liidu õiguse õpikust.
