Täname kõiki kliente, kes osalesid meie COVID-19 pandeemia teemalisel veebiseminaril. Avaldame siinkohal ürituse raames tõstatatud küsimused ning meie advokaatide vastused. Täiendavate küsimuste korral pöörduge julgelt meie COVID-19 töörühma poole.
Rohkem infot toimunud veebiseminari kohta, seejuures videosalvestuse ja slaidid leiate siit.
Eelmiste veebiseminaride raames vastatud küsimused ülevaate leiate siit ja siit.
COVID-19 ja riigi abipakett ettevõtjatele, küsimustele vastas advokaat Kätlin Krisak
Küsimus Kredexi käenduse kohta. Taotleme olemasolevale laenule Kredexi käendust (hetkel on ettevõtte laenul omaniku käendus). Ettevõtte võlgnevuse tekkimisel (kui laen on võetud oma kodupangast) küsitakse kõigepealt käendusega seotud nõude tasumist olemasolevalt käendajalt (väikeettevõtte puhul tavaliselt omanik) ja kui omanik ei suuda tasuda, siis kas Kredexi käendus tuleb kohe “päästma” või hakatakse omaniku käest siiski esmalt kohtu kaudu nõudma ja alles pärast seda, kui omanik ei suuda nõuet tasuda, tasub lõpuks Kredex pangale?
See, millist tagatist pank esmalt realiseerima hakkab, on tegelikult panga otsustada. Praktikas võib öelda, et esmalt realiseeritakse siiski tagatisi, mis on panga jaoks lihtsamad. Seega võib eeldada, et kui omanik käenduse alusel kohe maksta ei suuda, küsib pank laenusumma Kredexi käest, selle asemel et kuude või aastate pikkusi kohtuvaidlusi pidada.
Kas finantsleevendused laienevad konkreetselt ka filmitootjatele, kel on hooajaline töö, enamasti väikeettevõtjad ja FIE’d?
Kredexi meetmed laienevad kõigile äriregistrisse kantud ettevõtjatele (ka FIE-dele juhul kui nad on äriregistrisse kantud).
Kuidas peaks näitama, et toetust on vaja just COVID-19 tagajärjel?
Parim indikatsioon on raskuste tekkimise aeg ja kas see langeb kokku COVID-19 puhanguga. Näiteks oluline käibe langus märtsis, ülesöeldud koostöölepingud, tühistatud tellimused, tarneraskused jne. Taotluses saab seda põhjendada ning peaks kajastuma ka finantsandmetes.
COVID-19 ja maksud, küsimustele vastas advokaat Tanel Molok
Kui jätan maksud maksmata perioodil kus see on 0% ssiga, kas siis sisuliselt pean need summad ära maksma kohe mais. Ja kui seda ei tee, siis hakkab lihtsalt maksmata summa osas jooksma see vähendatud intress?
Maksuamet on öelnud, et “Me ei asu eriolukorra ajal tekkinud võlga tavapärases kiires tempos sisse nõudma (nt ei tee koheselt pangakontode areste). Võlga saate tasuda ka osade kaupa ilma kehtiva graafikuta.”
Seega kui te kohe mais maksuvõlga ära ei tasu, siis MTA oma sõnade kohaselt teid kiusama ei hakka, vaid lubab tasuda võlga osade kaupa.
Siis hakkab tasumata osalt tõesti jooksma maksuintress vähendatud määras, nagu kirjeldasite oma küsimuses.
Kas varem ajatatud maksude pealt peatatakse ka intressiarvestus selleks perioodiks?
Sellele ei ole ma veel ühest vastust leidnud. Mõistlik oleks MTA-ga suhelda maksegraafiku ja intresside tasumise kohustuse ümbervaatamise osas.
Ehk on nii võimalik ka üldisemalt soodsamaid tingimusi saavutada, nt intressimäära vähendamine nullini, nagu praegu esitatud ajatamise taotluste korral võimalus on.
Sotsiaalmaksu meetmed: kui mikroettevõtja ei ole vahendite puudmisel teinud üldse palga väljamakseid, kuid on tasunud ravikindlustuse saamiseks sotsiaalmaksu miinimumpalgalt, siis kas sellisel juhul rakendub ka mingi leevendus?
MTA lehel oleva info kohaselt võiks sotsiaalmaksu meede rakenduda: “Märtsi, aprilli ja mai TSD-l kehtib seega kohustus deklareerida ja tasuda sotsiaalmaksu töötajale tegelikult väljamakstud tasult. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse mittetäitmise tõttu eriolukorra ajal inimeste ravikindlustus ei katke.”
Ehk siis kui tegelikult makse tasutud ei ole, siis ei tule ka sotsiaalmaksu maksta, samas ravikindlustus ei katke. See oleks mõistlik siiski MTA-st üle küsida, sest täpset juhist just sellise olukorra kohta avaldatud ei ole.
COVID-19 ja vääramatu jõud, küsimustele vastas partner Kaupo Lepasepp
Kindlustusselts andis teada, et praegusel situatsioonil Äritegevuse katkemise kindlustus ei kehti, kuna tegemist on force majeure olukorraga. Kas see on juriidiliselt valiidne?
Kindlustuslepingute kontektsis kindlasti soovitan lugeda kindlustuslepingut ja tingimusi. Väga suure tõenäosusega on seal lepingulised välistused ja tõenäoliselt on praegune olukord seal välja toodud ühel või teisel viisil.
Kas täienduskoolitusasutusel on kohustus teha tagasimakseid klientidele kui kursus on asendatud distantsipõhise kursusega, ehk kursus toimub (vaid klient väidab et see talle ei sobi). Sama küsimus juba alustatud kursuse edasilükkamise kohta (kas on kohustus tagasimakseid teostada klientide nõudmisel)?
Vääramatu jõu (VJ) kontekstis on oluline ka lepingus kokkulepitu. Kui aga leping kõrvale jätta, siis seaduse alusel tekkib kokkulepitud koolituse VJ tõttu edasilükkumisel või ärajäämisel koolitusele registreerunul õigus lepingus taganeda. Sellisel juhul tuleb jah tagastada ka koolituse tasu. Edasilükkamine ja veebikoolitusega asendamine on sisuliselt lepingu muudatus ja see on võimalik vaid kokkuleppel.
COVID-19 ja Soome meetmed, küsimustele vastas partner Paul Künnap
Kes saab Soomes töötaja karantiini määrata, kui töötaja tuleb välisreisilt? Kui seda saab teha peatöövõtja, siis kes hüvitab töötaja karantiinis olemise kulud (tööjõukulud)?
Hetkel ei ole lubatud ehitustöötajatel, kes ei ole Soome kodanikud või püsivad elanikud, Soome siseneda. Välisreisilt naasvad kodanikud või püsivad elanikud on kohustatud ise ennast 14 päevase karantiini panema. Seda võib kontrollida ka piirivalve või politsei. Kelle kulul see toimub sõltub mis põhjusel töötaja välisreisil oli ning millal reisile mindi. Kui tegu oli tööandja algatusel toimunud töölähetusega Soomest võib tööandjale jääda kohustus tasuda ka karantiini ajal palka. Kui tegu oli töötaja enda algatusel toimuva reisiga, eriti kui reisile mindi pärast 12.3. on töölt puudumine eelkõige töötaja vastutus ning töötajale ei ole kohustust maksta palka, kui töötajale ei ole võimalik ka pakkuda võimalust teha tööd kodust. Sellisel juhul võib töötajal olla õigus taotleda kaotatud teenistuse eest hüvitist Nakkushaiguste seaduse alusel KELAlt.
Kui isiku suhtes ei ole kas välisreisist või siis ka arsti määratud kohustuslikku karantiini ja tööandja ise, või tellija lihtsalt otsustab, et ei soovi, et mõni töötaja oleks töömaal, siis toimub selline tegevus vastavalt tööandja või tellija kulul.
Kui ehitusettevõttel, kes tegutseb alltöövõtjana Soomes, tekib täiendavaid kulusid töötajate Soomes hoidmisega (nn motivatsioonikulud, et töötajad ei naaseks koduriiki), kas on mingeid meetmeid, mis on eraldatud ehituse peatöövõtjatele, mida siis alltöövõtja võiks peatöövõtjalt selliseks puhuks küsida?
Selliseid meetmeid riigi poolt ei ole pakutud.
COVID-19 ja Läti ning Leedu meetmed, küsimustele vastasis partner Eva Berlaus ja Mantas Petkevicius
Clients contact us and say that due to emergency situation they claim that all invoices due date should be postponed and fines for delay should not be applicable (this cannot be correct, right?)
Mantas: It is not correct regarding Lithuania. Neither the pandemic itself, nor announcement of a quarantine in Lithuania implies that force majeure rules are automatically applicable. In certain situation it might amount to force majeure (which would be the reason to stop performing under contract), but there is no universal rule and you need to look into the specific situation. Generally, neither the performance of contracts, nor payments are suspended.
Eva: This is not true in Latvia as well. There is no general cancellation of payment obligations. However
1) your agreements may contain specific force majeure provisions and these should be checked;
2) if no specific provisions in the agreements, clients may still refer to force majeure circumstances and if they may prove that indeed because of the force majeure the specific client could not by any means fulfil the specific obligation in time, the client has a right to claim that no delayed interest/penalties are applied to delayed performance.
But only so far as the force majeure circumstances exist in respect of the specific client/specific obligation. Just a general reference to emergency situation in the country does not work as a sufficient proof. In addition, there is some discussion now that interest rates/penalties might be generally limited in Latvia for the time of the emergency situation. However, there is also quite a large opposition to those ideas and nothing yet has been adopted/is in process of adopting.
Is mandatory closing of the store from 27.03. by Order issued 24.03 is considered force majeure and shall we pay rent in this time?
Eva: If you mean the prohibition to keep the stores in shopping centres open during weekends (except food, pharmacies and certain other specific stores), then yes, in my opinion this should be generally considered as force majeure. If your store is closed due to this on weekends, according to the law, you are entitled to request that no rent is applied for the respective days. However, you should check also the lease agreement (the lease agreement may contain a provision that you have expressly agreed to pay the rent also in force majeure circumstances).
