Täname kõiki kliente, kes osalesid meie COVID-19 pandeemia teemalisel veebiseminaril. Avaldame siinkohal ürituse raames tõstatatud küsimused ning meie advokaatide vastused. Täiendavate küsimuste korral pöörduge julgelt meie COVID-19 töörühma poole.
Rohkem infot toimunud veebiseminari kohta, seejuures videosalvestuse ja slaidid leiate siit.
Eelmiste veebiseminaride kohta leiate infot siit.
COVID-19 ja saneerimine ning pankrot, küsimustele vastas advokaat Mari Karja
Milliseks hindate JUM-i kriisieelnõu mõju ettevõtluskeskkonnale, millega peatub võlgniku kohustus ja võlausaldaja õigus esitada pankrotiavaldus?
Hindan mõju väga kahjulikuks, sest minu hinnangul avab see ukse kriisivarjus õiguskorra kuritarvitamiseks. Kui pankrotiavalduse esitamise kohustus kõikide ettevõtete jaoks ühetaoliselt ära kaotada, siis antakse pankrotiavalduse esitamise kohustusest vabastus ka neile ettevõtetele, kes pole seda võib olla ära teeninud. Pankrotiavalduse esitamise kohustuste ja võlausaldajate poolelt õiguse külmutamine on põhjendatud nende ettevõtete puhul, kelle makseraskused on seotud COVID-19-ga. Nendele tuleks anda lisaaega COVID-19 tagajärjel tekkinud makseraskuste ületamiseks. Kohtuid tuleks nii palju usaldada, et nad on võimelised hindama, kas makseraskused on seotud COVID-19 tagajärgedega ja kas peaks pankrotiavalduse esitamise vabastus kehtima või pole makseraskused kuidagi seotud COVID-19 tagajärgedega ning ettevõte peakski pankrotti minema. Ka täna peavad kohtud hindama maksejõuetuse põhjuseid ja kindlaks tegema, kas maksejõuetus tekkis loomuliku äririski realiseerudes või hoopis juhatuse liikme võimaliku kuritarvituse (hoolsuskohustuse rikkumise või kuriteo toimepaneku) tõttu. Kui külmutada pankrotiavalduse esitamise kohustus eriolukorra ajaks ja ka kaheks kuuks pärast eriolukorra lõppu kõikide ettevõtetele ühetaoliselt ning seejuures ilma õiguskaitsevahendite tähtaegasid või majanduskuritegude aegumise tähtaegasid pikendamata, siis on võimalik pahatahtlikel võlgnikel praegu võlgnevusi veel rohkem suurendada, võib olla ka vara välja kantida ettevõttest ja kui asi jõuab eriolukorra möödudes pankrotimenetluseni, siis võivad õiguskaitsevahendid olla end tähtaegade möödumise tõttu ammendanud.
Samuti tuleb sellise ulatusliku piirangu kehtestamisel arvestada, et kohtuid tabab piirangu lõppedes pankrotimenetluste laviin ja see tekitab omakorda juurde uusi probleeme seoses kohtute töökoormusega ning võimetusega pankrotiasju sellises koguses menetleda. See omakorda riivab ühiskonna õiglustunnet, kui pankrotimenetluse õiguskaitsevahendid on tähtaegade möödumise tõttu ammendanud või raskendab mööda läinud pikk ajaline periood pankrotimenetluse asjaolude uurimist või kui lihtsalt kohtud on ülekoormatud ning puudub võimekus sellises hulgas pankrotiasju menetleda. Samas tuleb arvestada, et pankrotiavalduse esitamise keeld ei takista võlausaldaja õiguste kaitsmist hagi-ja täitemenetluse kaudu. Lihtsalt kui tegemist on professionaalidega, siis on võimalik asjad korraldada nii, et hagi-ja täitemenetluse käigus polegi vara, mille arvelt nõudeid realiseerida ning puudub juurdepääs pankrotimenetlusele, mis võimaldaks neid asjaolusid uurida. Ka majanduskuritegude uurimisel on oluline roll pankrotihalduril ja kui menetlused külmutatakse, siis mõjutab see kaudselt kindlasti ka pankrotimenetlustega seotud kuritegude uurimist.
Mida tähendab ettevõtte saneerimine?
Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Teisisõnu mehhanism kokkulepete saavutamiseks võlausaldajatega saneerimisnõustaja abil ja kohtuliku järelevalve all ning võimalusega kasutada seejuures võimalusi, mida saneerimismenetluse välisel ettevõttel poleks. Viimase all on mõeldud automaatset täitemenetluste peatumist ja ettevõtte vastu suunatud pankrotiavalduse menetlemise peatumist ning võimalust ümber kujundada maksunõudeid.
Milline on võimalus saneerimisega paralleelselt uue investori/osaniku kaasamiseks?
Alati on võimalik investorit/osanikku kaasata ja seda olenemata sellest, kas on algatatud saneerimismenetlus või ei ole. Juhul kui saneerimismenetlus on algatatud ja siis on leitud uus investor, siis on võimalik investor kaasata nii saneerimismenetlusse või siis lõpetada saneerimismenetlus ning kaasata investor pärast saneerimismenetluse lõpetamist.
COVID-19 ja kapitali kaasamine küsimustele vastas nõunik Lauri Liivat
Kapitali kaasamine hetkel – kuhu fookus seada kas era või avalik raha?
See on keeruline küsimus, et sellele üldiselt vastata. Oleneb konkreetsest situatsioonist, millised on võimalused ja mis tingimustel on võimalik kapitali saada.
COVID-19 ja tööõigus, küsimustele vastas partner Karin Madisson
Kuidas käituda õigesti, kui palga vähendamisest teavitatakse üks päev ette ning töötaja saab kurjaks ja ähvardab töövaidluskomisjoniga?
Töötajal on põhjust olla kuri kui te ei maksa talle seaduses kehtestatud 14 päevase etteteatamistähtaja jooksul keskmist tasu. Töötasu nõude saab töötaja esitada 3 aasta jooksul.
Kuidas planeerida tööjõukulude drastilist vähendamist? Kuidas on mõistlik kommunikeerida seda ettevõtte sees, kuna tegemist esialgu ajutise muutusega. aga mille lõppu ei oska keegi planeerida. Kas on konkreetsed soovitused formaalsuse poole pealt mida kindlasti peaks järgima?
Töötajate osas on kindlasti ülioluline avatud ja õigeaegne kommunikatsioon. Siin on pigem reegliks, et rohkem on parem. Tihti lahkuvad just head töötajad olukorras, kus on ebaselgust palju ja alles jäävad need, kes ei ole antud ettevõtte talendid. Soovitus oleks teavitada, et tõenäoliselt kestab see töötasu vähendamine ja töökoormuse langus vähemalt 3 kuud aga teavituse võite teha näiteks 1 kuu kaupa (oluline, et järgitakse 14 p etteteatamisaega). Kui on varem tööd anda, siis saab tööandja alati ühepoolselt töötaja uuesti tööle kutsuda ja kui ka peale 3 kuud ei ole tööd anda, siis tuleks hakata mõtlema koondamiste peale.
Töötukassa töötasu hüvitis räägib TLS paragrahv 35 kasutamisest, kui töötajatele ei ole anda tööd kokkulepitud ulatuses. Kas selle sätte rakendamine eeldab tööaja vähendamist keskmise palga säilitamisega ja kas vähendatud tööaja rakendamine kõigile töötajatele näiteks 80% ulatuses tuleb kõne alla selles kontekstis?
TLS § 35 ei tähenda, et töötaja töötasu oleks vähendatud ja seda ei saa teha antud § alusel. Töötasu vähendamist saab teha TLS § 37 alusel. Kui töötasu vähendamist ei tehta 30% vähemalt 30% ulatuses, siis jääb täitmata üks tööhõivemeetme kriteerium ja seega peavad täidetud olema 2 teist: (a) tööd pole anda vähemalt 30% ja kohaldatud on, kas § 37 või § 35; (b) käive langenud 30%.
Tuleb palkasid vähendada päevapealt. Tuleb töötajatele seda kommunikeerida. Mis on kõige mõistlikum (odavam) viis tööandjal seda teha? Kas siis rakendub see, et töötajal on 7 päeva aega nõustuda ja kui ei ole palgalangetusena nõus, siis on 1 kuu keskmise töötasu hüvitamine ja kõik? Või kas on veel odavam võimalus?
Kõige odavam võimalus võib olla kokkuleppel töötasu vähendamine aga siis ei ole võimalik taotleda Töötukassa hüvitist. Kui soovitakse siiski kasutada TLS § 37 ja taotleda ka töötukassa hüvitist, siis ahjuks ei ole võimalik 14 päevasest etteteatamistähtajast mööda minna ja selle aja eest peab tasuma keskmist töötasu.
Kas toetusele on õigus ka siis, kui töötaja on minu ettevõttest isapuhkusel, saab isapalka, aga lisaks on siiski käinud endiselt ka tööl edasi (kasutades seadusjärgset võimalust teenida kuni 1300€ kuus)? Ehk siis kas riik on valmis maksma isapalka + veel praegust toetust üheaegselt?
Ma ei näe võimalust, et Töötukassa saaks antud juhul toetuse maksmisest keelduda aga see on üsna spetsiifiline küsimus ja võiks töötukassast üle üksida. Meetme mõte on, et töötajal säiliks senisest vähemalt 70% töötasu.
Mis võiks olla stsenaarium, kui riigil/töötukassal saab toetuse eelarveks mõeldud 250m EUR esimese kuu jooksul otsa?
Oleme seda küsimust korduvalt tõstatanud. Hetkel tundub, et ikkagi selle 3 kuu perioodi jooksul täidetakse lubadust ja vajadusel võetakse töötukassa reservidest raha juurde.
Kas ja kuidas täiendaval likvideerimisel on võimalik vahetada kohtu poolt määratud likvideerijat?
On võimalik vahetada. Tuleb esitada kohtule põhjendus ja kohus vahetab kui on mõjuvad põhjused. Olen selle korra läbi teinud ja õnnestus.
Kas välismaalastest omanikele ( juhatuse liikmetele), kellel on eesti elamis- ja tööluba, võib juhatuse liikmetasu kriisi valguses mitte maksta (nad ise on nõus) või kehtib mingi seadus, et nad peavad Eestist igal juhul iga kuu tasu saama?
Juhatuse liikme tasu saab ka ühepoolselt vähendada juhul kui ühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt (ÄS § 180(1) lg 1) ja juhatuse liikme tasu peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühingu majandusliku olukorraga (ÄS § 180(1) lg 3. Kokkuleppel on alati võimalik töötasu vähendada aga siin on oluline, et töötasu oleks ikkagi min. ulatuses tasutud (ei pea olema min.töötasu), kuna EMTA on õigus määrata mõistlik tasu ja võtta sellelt siiski maksud. Seega oleks mõistlik midagi siiski maksta ja mitte viia tasu täitsa 0´i.
Puhkusetasule palgameede ei laiene?
Ei laiene.
Kas saan aru õigesti, et abimeetme taotlusesse saab kaasata ka ettevõtte filiaalide tulemused, peakontor asub Eestis ja filiaalid LT ja LV’s?
Ma arvan, et peaks saama küll kui jutt käib käibe tõendamisest. Filiaalid ei ole eraldiseisvad juriidilised isikud.
Kui saadame töötaja koju, kuna tööd pakkuda ei ole, siis millist palka peab maksma töötajale?
Lühivastus on, et sõltub, kas saatsite koju TLS § 35 alusel või § 37 alusel. Kui § 35 siis peate maksma keskmist töötasu ja kui kohaldate § 37, siis vastavalt vähendatud töötasu aga mitte alla min.töötasu.
Kui töötasu on vähendatud poolte kokkuleppel, kas siis töötasu hüvitist ei saa taotleda? Teine variant: kui teade on tehtud TLS § 37 alusel, kuid poolte kokkuleppel ei rakendata 14 päevast tähtaega, kas siis saab töötasu hüvitist?
Kui töötasu on vähendatud kokkuleppel, siis meede ei kohaldu. Aga siin tuleks üle vaadata, kas ikka oli kokkulepe või TLS § 35 (töötaja ühepoolne teade). Kui rakendatud on TLS § 37, siis saab toetust taotleda alates 14 päevast- töötukassa jälgib, et see 14 päeva oleks teatest möödunud. Töötajal on nüüd õigus nõuda keskmist tasu selle 14 päeva jooksul ja seega peab tööandja arvutama töötasu vastavalt ning võtma arvesse, et osa sellest on siis tööhõive meede. Töötukassa ei vähenda proportsionaalselt oma summat kui vähendamine ei ole toimunud terve kuu osas.
Kui ettevõttel on 30 töötajat ja ei näe võimalust lähikuudel kõigile tööd pakkuda, (hetkel on Töötukassa abipakett kasutusel, kuid see saab 1 kuu pärast läbi) siis oleks mõistlik neist 10 koondada, kuid koondamisteks raha ei jätku. Kas sel juhul on mõistlik algatada saneerimine või on tegemist juba pankroti ohuga ? (muid võlgasid ettevõttel pole).
Ainuüksi töötajate pealt on raske nõu anda, kas ettevõte on jätkusuutlik või mitte. Tuleb vaadata ka likviidseid varasid, kahjumlikke tegevusi, võlakoormust, nõudeid jne. Kui on jätkusuutlik, siis tasub kaaluda saneerimist aga kui ei ole, siis võiks pigem kohe pankroti peale mõelda ja mitte venitada, mis võib tuua kaasa ka juhatuse liikmete isikliku vastutuse.
COVID-19 ja startupid, küsimustele vastas partner Toomas Prangli
Kui reaalne on hetkel kaasata riskikapitali? Millised peavad olema eeldused?
See on hea küsimus! Kuigi makro olukord on muidugi erinev, siis peaks kapitali kaasamine olema igati reaalne. Ettevõtted peaksid alustama oma investoritega suhtlemisest ja küsima, kas nad on valmis praeguses olukorras raha sisse panema. Seejärel võiks läbi käia ka võimalikud muud investorid. Pigem vaatavad investorid praegu kohalikku turgu rohkem kui varem ja Eesti investorid pole kuhugi ära kadunud ning ootavad endiselt investeerimispakkumisi. Eeldused on samad: usaldus tiimi ja idee/ärimudelisse, hea äriplaan ja ühine arusaam õigest “valuation”-ist (viimane ongi hetkeolukorras keerulisem kui varem).
Kui asjad spiraalina allamäge edasi lähevad, siis peame ka meie nagu teised startupid vaatama, mis mehhanismid ellujäämiseks või hakkamasaamiseks saadaval on. Igaks juhuks viin end kurssi, sest kriis saab olema erakordne.
Nõus, et startupid võiksid kursis olla kõigi riigiabi meetmetega. Praegu kahjuks eraldi meetmeid startup sektorile suunatud ei ole, kuid meie teada käivad vastavad arutelud riigi ja sektori esindajate vahel.
