Täname kõiki kliente, kes osalesid täna meie COVID-19 pandeemia teemalisel webinaril. Avaldame siinkohal ürituse raames tõstatatud küsimused ning meie advokaatide vastused. Täiendavate küsimuste korral pöörduge julgelt meie COVID-19 töörühma poole.
COVID-19 kui vääramatu jõud, küsimustele vastas partner Kaupo Lepasepp
Kas COVID-19 klassifitseerub vääramatu jõuna? Mis saab võlgnevustest?
COVID-19 ja selle alusel kehtestatud piirangud on käsitletavad vääramatu jõuna. Aga konkreetses olukorras peab veenduma, et viirus ja piirangud vahetult mõjutavad lepingu täitmist. Niisama VJ asjaolust ei piisa.
Kas vääramatu jõu puhul saab võlausaldaja nõuda viivist võlgnikult, kes ei maksa raha, juriidiliste isikute puhul?
Kuna reeglina ei vabasta VJ raha maksmise kohustusest, siis tuleb raha maksta ja mittemaksmise korral kanda ka sanktsioone / maksta viivist.
Kui kortermaja ehituse aeg pikeneb seetõttu, et ehitaja ei suuda tähtaega järgida (töötajad ei saa Ukrainast kohale, materjalid ei saabu), siis kas arendajal on õigus vääramatule jõule tugineda kui pank või ostjad nõuavad leppetrahvi?
Kui piirangutel on vahetu mõju lepingu täitmisele, siis võiks tegemist olla VJ-ga ja saaks vältida leppetrahvi maksmist. Tuleks olukorda analüüsida.
Kas üürimakse edasilükkamine on VJ tõttu võimalik kuna majandustegevus on peatunud?
Rahalise kohustuse mittetäitmine reeglina ei ole VJ alusel vabandatav. Seega ei ole edasilükkamine automaatselt võimalik. Teatud lepingute puhul võib olla erisusi.
Kuidas käituda olukorras, kus lepinguliste kohustuste täitmine on vääramatust jõust takistatud mõlemal poolel? Näiteks ei saa kool võimaldada toitlustajal oma teenust pakkuda, kuivõrd lapsi söömas ei ole.
Kui mõlemad pooled on VJ-st mõjutatud, siis saavad mõlemad pooled tugineda VJ-le. See on lihtsustus, elu on keerulisem, mistõttu tuleb olukorrale tervikuna hinnang anda.
Kui on sõlmitud rendileping, mille kohaselt uus hoone valmib 2021. aasta suvel, ja see on ka aeg, millal peab rentnik sisse kolima, siis millised on täna rentniku õigused lepingust taganemiseks?
Rentnikul ei ole õigusi lepingust taganemiseks, kuna VJ ei mõjuta tema poolt üüri- / rendilepingu täitmist.
Kui lepingus on vääramatu jõu punkt, ent mõiste määratluses ei ole nimetatud epideemiat ning sellest tulenevaid riiklikke ja riikide vahelisi piiranguid, mis tänases olukorras on reaalseks aluseks, kas sel juhul ei olegi võimalik taotleda teiselt poolelt kohustuste täitmiseks pikendust vääramatu jõu tõttu?
VJ asjaolud ei pea olema lepingus üldse loetletud. Tegemist on seadusest tuleneva reeglistikuga. Erand on see, kui pooled on kokku leppinud, et mingi asjaolu on VJ hulgast välistatud. Seega kui epideemiat ei ole nimetatud aga ei ole ka välistatud, siis kohaldub seadus ja selle alusel saab tugineda VJ-le. Oluline on siiski, et sellel peab olema vahetu mõju lepingu täitmisele.
Kuidas käsitleda eriolukorda ja laenu ning liisingu lepingu täitmist? Kas rahaliste kohustuste mitte täitmine viidatud lepingute puhul oleks vabandatav vääramatu jõuna võlgniku puhul, kelle tegevus valitsuse poolt on hetkel peatatud, näiteks spad või kinod. Kas võlausaldaja viivise nõue juriidilise isiku vastu vääramatu jõu puhul oleks sellisel juhul õigustatud või mitte?
VJ-ga seonduv Eesti praktika on kahjuks napp. Pigem ei ole majandustegevuse üldine peatamine/takistus liisingu ja laenulepingutest tuleneva raha maksmise kohustuste rikkumist vabandav VJ asjaolu. Soovitav on kokku leppida maksepuhkuses vms, kuna sellises olukorras jäiga joone hoidmine võib viia saneerimismenetluse või isegi VÕS § 97 kohaldamiseni.
Kuidas käsitleda krediidilepingut ja raha maksmise kohustuse rikkumist tänases olukorras, et kas töökaotus tarbijal või käibe langus juriidilisel isikul eriolukorra tõttu on vääramatu jõud, mis vabandab raha tasumise kohustust?
VJ-ga seonduv Eesti praktika on kahjuks napp. Pigem aga ei ole käibelangus, töökaotus või selle oht rahaliste kohustuste täitmise rikkumist vabandav asjaolu / vääramatu jõud. Käibelangust kindlasti vääramatuks jõuks ei loeta.
Kas on Eesti seadusandluse seisukohast vaadates alltöövõtjana mõistlik teavitada pigem seadusemuudatusest tulenevaid hilinemisi ja lisakulusid selle asemel, et viidata vääramatu jõu olukorrale? Kas seadusemuudatuse korral on võimalik nõuda lisakulusid tellijalt, kui see pole konkreetselt lepingusse sisse kirjutatud?
Soovitan härjal sarvist haarata ja tõesti peatöövõtjaga teemasid arutada. Seadusemuudatus iseenesest ei vabasta lepinguliste kohustuste täitmisest. Tavaliselt lepingus lepitakse kokku, kes kannab seaduse muutumise riski. Kui kokkulepe puudub, siis eelduslikult kannab seda riski töövõtja. Kui lepingus on ette nähtud seadusemuudatuse puhul lisakulude hüvitamine, siis võib seda teed kaaluda. VJ-le saab tugineda vaid juhul, kui see tõesti konkreetset töövõttu takistama hakkab.
Raha tasumisest keeldumine ei ole vabastatav kuid kui teenust ei osutata? Näiteks kõikvõimalikud laste huvialaringid. Suletud teenust kätte ei saa. Esitakse arve, kas peab tasuma?
Kui huviringi ei toimu VJ mõjul, siis on tegemist huviringi korraldaja lepingurikkumisega. Ta ei vastuta rikkumise eest VJ tõttu. Samal ajal on teisel poolel õigus keelduda raha maksmisest ja lõpuks ka leping üles öelda. Soovitaksin sellisel juhul arveid mitte esitada (sest neid ei pea tasuma) või kokku leppida vähendatud tasu maksmises (nt kui lapsevanem on huvitatud huviringi säilimisest).
Allrentnikuks on kasiino, mis on valitsuse korraldusega suletud. Kas allrentnik peab ikkagi selle perioodi eest renti maksma?
VJ-ga seonduv Eesti praktika on kahjuks napp. Senine praktika raha maksmise kohustuse rikkumist ei vabanda ka vääramatu jõu korral. Küll aga võib kasiinol või muul üürnikul, kes ei saa ruume kasutada riigi kehtestatud piirangu tõttu, olla õigus alandada üüri VÕS § 278 p 4 ja 296 alusel. See nõuab olukorrapõhist analüüsi. Kokkuleppel üüri alandamine võimalik ja mõistlik – kui ajada paindumatult taga üürileandja ’’õigust’’, siis võib asi päädida üürniku pankroti ja saneerimisega. Pilli ei tohi lõhki ajada!
Kas reisikorraldajad ja lennufirmad on kohustatud tagasi maksma juba tasutud sissemaksu tasud või ostetud lennupileti hinna, kui reisid jäävad ära ja lennud ei välju?
Sõltub lepingust, aga seaduse järgi peaks küll.
COVID-19 ja töötajad, küsimustele vastas partner Karin Madisson
Kuidas toimida kui praegu tuleb töötaja lapsepuhkuselt (st 3 aastat peale lapse sündi) aga firma on suletud? Näiteks kasiino.
Siis tuleb töötaja koondada või töötasu vähendada.
TLS §37(5) kui töötaja ütleb ise töölepingu üles, kas see kvalifitseerub koondamisena, kuna kompensatsioon on sama (100(1) ja (2)); Kas tööandjal on lubatud ära koondada kõik töötajad, kellele tööd pakkuda ei ole ja kriisi lõppedes nad tööle tagasi võtta (vajadus töötaja järele taastub) – vahepeal maksab riik? Palgata puhkusega seotud küsimused – kas ja missugustel tingimustel on lubatud rakendada?
Jah, erinev on vaid etteteatamise tähtaeg – tööandja ei teavita ette vaid töötaja teavitab vaid 5 päeva. Palgata puhkus on võimalik vaid kokkuleppel – tasuda tuleb min. töötasult makse (v.a. erandid nagu pensionärid ja üliõpilased)
Kas töötajaga kokkulepitud osalise töötasuga perioodi on võimalik vajaduse korral tähtaja saabumisel pikendada või pigem on soovitus sõlmida kokkulepe kohe veidi pikema perioodi peale võimalusega lõpetada enne kokkulepitud aega?
Pigem oleks mõistlik teatada ette pikemalt, aga võite ka korduvalt teatada, aga siis tuleb jällegi ette teatada 14 päeva.
Toidutööstusena oleme ohuolukorras, et kui kellelgi meie töötajatest peaks tuvastatama koroonaviirus ehk positiivne COVID-19 testitulemus, siis peame ettevõtte väga suure tõenäosusega 2-4 nädalaks sulgema. Kas sel juhul on tööandjal siiski kohustus antud perioodi eest keskmist töötasu edasi maksta? Mingit etteteatamist meil sel juhul teostada ei ole võimalik. Milline on soovitus töösuhte peatamise õiguslikuks aluseks?
Siis tuleks jällegi teha kas koondamine või töötasu vähendamine ja vähem ette teatatud aja eest tuleb maksta keskmist töötasu.
Mis saab rasedate ja väikelaste vanemate koondamiskaitsest eriolukorra ajal? Kas siin on mingeid muudatusi?
Ei ole erisusi tavaolukorraga.
Kui töötaja jõudis Eestisse välismaalt pealt 16. märtsi ning ta peab jääma koju karantiini 14 päevaks, kas haigekassa kompenseerib selle kodus oldud aja?
Hetkel mitte kui tal ei ole haigusnähte ja talle ei ole töövõimetuslehte avatud. Hetkel saab töövõimetuslehte avada ka ise elektroonselt ja siis võtab arst ühendust.
Kui töötaja on enne käesoleva kriisi puhkemist esitanud töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 85 (1) alusel (tööleping peaks lõppema märtsi lõpus) ja nüüd on tema uus tööandja teavitanud, et tal ikka ei ole võimalik teda tööle võtta, siis kas töötajal on alust nõuda oma olemasoleva töölepingu mitte lõpetamist?
Juhul kui tal on uus tööleping juba sõlmitud, siis seda ei saa tööandja niisama öelda, et tal ei ole võimalik. Ühepoolset avaldust ei ole võimalik tagasi võtta ilma teise poole nõusolekuta (s.t. teil ei ole kohustust teda tagasi võtta).
TLS § 17 lg 4 – tööandja õigus anda töötajatele ametiülesannetega mitteseotud korraldusi tulenevalt hädavajadusest. Kuidas sisustada täpsemalt ’’hädavajaduse’’ mõistet selles kontekstis? Sealhulgas, kas tegemist saab olla üksnes ühekordsete juhtumitega või annab see aluse ka püsivamalt (nt kestvalt 1-2 kuu jooksul) rakendada töötajat ka ametiülesannetega mitteseotud tööle?
Kõik sõltub asjaoludest. Hädavajadused on erinevad. Kui on võimalik uuesti vanale tööle naasta, siis seda peab võimaldama. Töötasu vähendamisel ja koondamisel tuleb samuti pakkuda teist tööd.
Asutus suurusega 50 töötajat. Kui asutus koondab märtsis 9 inimest, aprillis 9 ja mais 9 töötajat. Kas see on kollektiivne koondamine töötukassa arvates või selline tegevus on siiski individuaalne ning ei ole kohustust töötukassat informeerida?
Jah, siis ei ole kollektiivne koondamine. Aga seda ei tasu karta. Töötukassa tuleb siis appi jõu ja nõuga ning juhendab töötajaid.
Mida tähendab töö mitteandmine palgatoetuse meetme ühe kriteeriumina? Kas seda tuleb samuti mõista töö mitteandmisega TLS § 37 mõistes? Kas töö mitteandmine võib olla ka osaline, st tööd pole anda senises mahus, kuid mingi töö maht on siiski säilinud?
Just – siis tuleb § 37 alusel töötasu vähendada, kuna selle eeldus on töökoormuse langus. Teisiti ei ole tööandjal võimalik töötasu vähendada.
COVID-19 ja GDPR, küsimustele vastas partner Mihkel Miidla
Kas tööandja võib paluda töötajal teada anda, kui töötajal on diagnoositud COVID-19?
Võib paluda, see on töötaja kohustus, kui tööandja soovib teavet, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi. Töötajale võiks ka selgitada, et miks on selline teavitamine tööandjale oluline. Mõneti küsitav jällegi on kas peab teavitama just COVID-19 diagnoosist, aga jaatada võiks seda, et peaks teavitama, kui tal on diagnoositud nakkushaigus. Teiselt poolt töötajalt terviseandmeid aktiivselt nõuda/kontrollida pigem üldjuhul pole lubatud (on sektoripõhiseid erandeid).
Kas teisi töötajaid peaks teavitama ka COVID-19 positiivsest kolleegist, kes on pärast puhkusereisi koheselt isoleeritud (ei ole tööruumides viibinud, ei ole ühegi töötajaga kokku puutunud)?
Antud näite puhul mitte. Tasub mõelda, et millist eesmärki selline teavitamine täidaks. Näite puhul puudub ohu ennetamise vajadus tööandja poolt.
COVID-19 ja ühinguõigus, küsimustele vastas partner Piret Jesse
Kas äriruumi üürilepingut on õigus üürnikul ülesse öelda erakorraliselt, viidates vääramatule jõule, teatades sellest ette 1 kuu?
Üürnikel, kelle tegevus ei ole avaliku võimu korraldusel piiratud, puudub otsene alus nõuda üüri alandamist või keelduda selle tasumisest, sõltumata sellest, kas COVID-19 pandeemia mõjutab nende äritegevust või mitte. Ühtlasi tuleb mõista, et COVID-19 pandeemia ise ei ole vääramatu jõu asjaoluks ega saa vabandada rikkumist. Vääramatu jõu asjaoluks saavad olla eriolukord või selle alusel kehtestatud avalik-õiguslikud piirangud. Lisaks tuleb üürisuhetes arvestada, et kujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule rikkumise vabandatavus reeglina kõne alla rahalise kohustuse puhul. Seega on senise kohtupraktika valguses pigem kaheldav, et eriolukord iseenesest võiks vabandada üüri maksmata jätmist või õigustada selle alandamise nõuet. Samas peab arvestama, et tegemist on olukorraga, mida majanduselus ja kohtupraktikas varem ette ei ole tulnud. Igal juhul soovitame üürnikel anda esimesel võimalusel üürileandjatele teada, kui lepingu täitmine võib osutuda võimatuks ning üritada leida lahendus.
Üüri alandamise nõude maksmapaneku eelduseks on see, et piirang takistab üüripinna lepingujärgset kasutamist. Seega on oluline veenduda, kas lepingujärgne kasutus hõlmab avalik-õiguslike piirangutega kaetud tegevust. Kui üürilepingu järgi on ruumidel mitu otstarvet ja kasutus on piiratud vaid osaliselt, võib üüri alandamise õigus olla piiratud või puududa. Lisaks on oluline, et üüri alandamise õigust konkreetsel juhul ei oleks lepinguliselt piiratud.
Kui üürniku poolt üüripinna lepingujärgne kasutamine on kehtestatud piirangute tõttu osaliselt või täielikult välistatud, võib üürnik võlaõigusseaduse alusel alandada üüri või keelduda üüri tasumisest. Üüri tasumisest saab keelduda, kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on avalik-õiguslike viibimiskeeldude tõttu täielikult keelatud.
Kuidas nt ülikooli sisereeglistikku kohandada eriolukorra tarbeks? Kui teadlikult mingeid reegleid tulenevalt eriolukorrast ei täida (nt kohustuslik füüsiline kohalolek kaitsmisprotseduuri juures), siis kuidas lahenevad võimalikud vaidlused haldusotsuste osas? Mil viisil üldse oleks mõistlik asutuses sees käsitleda tavapärasest erinevaid volitusi?
Eriolukorra väljakuulutamise korralduses on antud kõrgkoolidele korraldus anda kõigile üliõpilastele kaugõppeks vajalikud materjalid.
Kindlasti tasuks sisereeglistikku kohandada ning näha ette ka õppetöö kaugkorralduse reeglid. Näiteks Tartu Ülikooli puhul on kaitsmised “”avalikud””, seal pole sätestatud võimalust seda elektrooniliselt teha. Eksamite osas on oluline see, kuidas selle õppekava ja -aine osas on e-õppe võimalused reguleeritud. Kindlasti oleks mõistlik sisereeglistikus ette näha eksamite ja ka kaitsmiste korraldamine distantsilt.
Hetkel Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja kohaselt on eksamile mitteilmumine lubatud, kui see toimub “”mõjuval põhjusel””. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel tühistatakse märge „mitteilmunud“, kui mõjuva põhjuse kohta esitatakse tõend õppekava haldava valdkonna õppeprodekaanile või instituudi juhile viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus õppekava haldava valdkonna õppeprodekaani või instituudi juhi otsusel sooritada eksam ja vajadusel korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul. Eelduslikult ka doktori kaitsmisel saab samuti mõjuvale põhjusele tugineda, millisel juhul võib atesteerimiskomisjon anda doktorandile loa koosolekul mitte osaleda. Seega, kui viiruse tõttu mitte ilmuda erinevatele eksamitele või kaitsmistele, siis seda võiks põhimõtteliselt lugeda mõjuvaks põhjuseks, aga kindlasti tuleb hoolitseda selle eest, et sellest teavitatakse vajalikke ülikooli isikuid ja esitades vajalik tõend. Haldusvaidluste puhul tuleb ilmselt analüüsida seda, kas puudumist pidanuks mõjuva põhjuse tõttu vabandama ning seda tuleb hinnata objektiivsete asjaolude pinnalt.
COVID-19 ja võlgnevused, küsimustele vastas advokaat Mari Karja
Kui võlglasega on sõlmitud 2019.a. lõpus notariaalne võlatunnistus ja maksegraafik võlgnevuse tasumiseks siis kas võlglasel on vääramatu jõu alusel (nende partnerid ei tasu neile) õigus nõud juba graafikus võlgnevuse uut ülevaatamist ilma, et tekiks õigus täituri poole pöörduda sundtäitmise rakendamiseks?
Kohustuse täitmisest ei vabasta, Võimalik on tähtaegasid edasi lükata mõistlikult ja täiturile anda ei saa, kui tähtajad on edasi lükkunud. Rahalisi kohustusi tuleb täita vaatamata vääramatule jõule. Saab täiturile anda.
