“Kui me vaatame seda, kuidas on meil riigiettevõtete juhtimine korraldatud, siis tegelikult see ei olegi oma olemuselt nii erinev tavalistest aktsiaseltsidest.” rääkis meie vandeadvokaat Albert Linntam Vikerraadio saates “Uudis+”. Sarnaselt riigiettevõtetega on ka aktsiaseltsides olemas üldkoosolek (aktsionärid), nõukogu ja juhatus. Linntam märkis, et need asjad, mida ministrid on Eesti Energiale ette heitnud, on tegelikult rohkem nõukogu ja juhatuse, mitte omaniku ehk riigi otsustuspädevuses.
Rääkides üldkoosoleku ehk riigiettevõtte puhul ministri pädevustest, saab Linntami sõnul jällegi paralleele tõmmata tavaliste aktsiaseltsidega. Praktikas on üldkoosoleku pädevuseks eelkõige nõukogu liikmete nimetamine. Lisaks on omaniku käes suurte põhimõtteliste otsuste tegemine, näiteks riigiettevõtte kustutamine, ümber kujundamine ja osakapitali sissemaksete tegemine. Riigiettevõtete puhul teostab neid õigusi rahandusminister ja teatud eriti põhimõtteliste küsimuste puhul peab rahandusminister saama ka Vabariigi Valitsuse nõusoleku.
Praktikas on omanikul ehk riigi esindajal võimalik riigiettevõtte tegevust mõjutada läbi nõukogu. “Meil on loodud selline süsteem riigiettevõtete juhtimiseks, mis minu hinnangul on ka mõistlik, et meil on eraldi nimetamiskomitee, kes teeb ettepanekuid, et leida võimalikult pädevad inimesed nõukogudesse ja juhatustesse. Ehk siis leida nõukokku reaalsed eksperdid, kes teavad midagi sellest valdkonnast, et meil ei oleks sellist olukorda, kus poliitikud juhivad väga suuri ja keerulisi ettevõtteid, mis kuuluvad riigile,” rääkis Linntam. Lisaks on konkreetselt ministri pädevuses nõukogu liikmete tagasikutsumine ja läbi selle ettevõtte ja riigi visioonide kooskõlastamine.
Linntam rääkis, et palju kõneainet pakkunud Eesti Energia juhatuse tasude üle otsustab nõukogu. Teatud teoreetilistel juhtudel on võimalik aktsionäril ehk antud juhul riigil, pöörduda kohtusse, et vastav nõukogu otsus kehtetuks tunnistada. “Aga avalikust meediast läbi käinud infost ei ole ma näinud ühtegi sellist fakti, mis kuidagi kinnitaks seda, et antud juhul kohus saaks öelda, et nõukogu tegi tühise otsuse või et see otsus tuleks kehtetuks tunnistada,” ütles Linntam. Ministril on võimalik nõukogule saata ka soovituskirju, kuid Linntami sõnul ei pea nõukogu nendega arvestama.
Ettevõtte huvide kaitsmiseks on konkurentsikeeld Linntami hinnangul täiesti põhjendatud ja tavapärane ning meedias poleemikat tekitanud Eesti Energia juhatuse liikmetele makstava konkurentsikeelu hüvitise suuruses ta probleemi ei näe.
