Ukraina peab täna verist võitlust oma iseseisvuse eest ja suure sõja lõppu ei oska ennustada keegi, kuid usk, et riik väljub sõjast võitjana ning ka Eesti ettevõtjatele avaneb uus suur euroopalike väärtuste järgi toimetav turg on tugev.
Kuula lähemalt saatest „Soraineni sagedus“
„Ehituse- ja kaitsevaldkonna ettevõtjatel on Ukrainas juba nüüd ja kohe koostöövõimalusi kuhjaga. Sellele, mis saab homme, mõtlevad aga paljud. Eestil on 90ndatest head kogemused, kuidas keerulistes üleminekutingimustes majandust üles ehitada. Meie riskitaluvus võrreldes paljude teiste riikidega on parem. Ukraina on massiivse suurusega riik, kus ei ole ees suuri globaalseid ettevõtteid ning võimalused seal ettevõtjatele tegutsemiseks ja kasvamiseks on Eesti skaalal mõõdetuna üüratud. Miks Ukrainasse enne suurt sõda minna ei tahetud, oli mure õigusriigi pärast ning korruptsiooniküsimus on endiselt laual,“ lahkab advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap saates „Soraineni sagedus“ Eesti ettevõtjate väljavaateid Ukrainas.
Reformid edenevad takistustest hoolimata
Lääne nõutud reformidest on Ukraina suutnud ära teha palju, kuid hulk samme on veel ees. „See on nagu lennuki remont lendamise ajal,“ kirjeldab Eesti suursaadik Ukrainas, Kaimo Kuusk reformide elluviimist sõjaolukorras olevas riigis. „Riiki ega selle institutsioone ei saa reformide ajaks pausile panna, kuid sellegipoolest on palju õnnestunud ära teha – loodud ja tugevdatud on institutsioone, mis aitavad korruptsiooniga võidelda nagu korruptsioonitõrje büroo ja korruptsiooni ennetamise agentuur, korruptsiooniga võitlemiseks on loodud eriprokuratuur, sisejulgeolekuteenistusest on eraldatud majanduskuritegudega võitlemise osakond, kohtusüsteemi on reformitud. Korruptsiooni aitab pärssida ka see, et avalikud hanked on viidud elektroonseks. Selleks on neil eraldi keskkond nimega Prozorro,“ loetleb suursaadik tehtud reforme.
Investoreid toetab tugisüsteem
Investeeringute Ukrainasse meelitamiseks ja hoidmiseks pakub parlament leidlikke lahendusi. „Parlamendi juures tegutseb investorite kaitse erikomisjon, kus töötab korralik juristide meeskond. Seda juhib parlamendisaadik, kes varem tegutses korruptsiooni vastu võitlemise NGO aktivistina. Lisaks on olemas investori lapsehoidja institutsioon nn investor’s nanny. See tähendab, et presidendi kabinet määrab igale investorile, kes toob riiki enam kui 30 miljonit eurot investeeringuid, nn lapsehoidja, kes vaatab, et investoril kõik sujuks ning paberimajandus ei jääks korruptsiooni tõttu kusagile toppama,“ kirjeldab Kaimo Kuusk leidlikke lahendusi, mis ettevõtjate heaks loodud on.
Euroopa Liidu liikmeks turbotempos
Ukrainlaste soov ELi liikmeks saada on tugev – ELi ja ka NATO populaarsus Ukraina rahva seas on üle 80%. Kandidaatriigi staatust ei olnud lihtne saada, aga see tuli, hoolimata mõnede vanade ELi liikmesriikide soovist seedida veel enne rahulikult mõningaid varasemaid laienemisi. Staatus tuli koos 7 kodutöö punktiga, mis tuleb enne järgmisesse etappi jõudmist ära teha.
„Ukraina ise loodab alustada läbirääkimistega aasta lõpus või uue alguses. See lootus annab ukrainlastele jõudu sõdida väärtuste eest, mida nad kaitsevad – demokraatia ja vabad valikud, mida Venemaa neile kinkida ei taha. Ukraina peaminister hõikas välja 2-aastase tähtaja riigi liitmiseks EL-iga. Eestis nimetasime 90ndaid rodeoks, ukrainlased ütlevad, et nemad tegutsevad turborežiimis. Kui nad 6 aastaga liikmeks saavad, on jube hästi saadud“, ütleb Kuusk.
Piiramatud koostöövõimalused
Koostöövaldkondi on suursaadiku sõnul riikide vahel seinast seina alates masinaehitusest, põllumajandusest, toiduainetööstus, ehitussektorist ja energiasäästuprojektidest kuni IT-sektorini (enne suurt sõda lõpetas igal aastal IT-õpingud 18 000 õppurit, kusjuures sektori keskmine palk on meie omast 5 korda kättesaadavam).
„Eestis on viimase 10+ aasta jooksul kõik ambitsioonikad projektid toppama jäänud. Täna on Ukraina sarnases kiires arengufaasis, mis oli meil 90ndatel ning nüüd on Eesti Ukraina jaoks vana Euroopa riik. Meie saame Ukrainat toetada, näidates, kuidas edendada ärikultuuri ja avada finantseerimiskanaleid. Ise peame Ukrainalt õppima oma riigi arengutempo tõstmist ning kui tulevik läheb nii nagu me ootame, saab Ukraina olema Eesti ettevõtjatele suur võimalus. Kasu on mõlemapoolne,“ avaldas Künnap tuleviku osas lootust.
„Soraineni sageduse“ saatest
Ukraina tulevikust rääkivas „Soraineni sageduse“ saates arutlevad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Mario Sõrm ja jurist Oliver Ämarik, mis seisus on Ukraina majandus täna, kuidas edeneb riigil Euroopa Liiduga liitumine ning missugused on Eesti ettevõtjate võimalused ja takistused Ukrainas toimetamiseks praegu ja tulevikus. Saatekülalised on Kaimo Kuusk, Eesti suursaadik Ukrainas, ning advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap, kes juhib büroo kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonda.
Kuula saadet Äripäeva raadios
Loe artiklit Äripäeva digilehes.
