Ajal, mil eestlaste loodud ükssarvikute hulk kasvab, sörgivad siinse idusektori maksud ja tööõigus naabritel sabas.
„See rong liigub, sektor kasvab, me oskame Eestis ehitada seda, mida ülejäänud maailm tahab. Me oskame neid tooteid ja teenuseid eksportida ning neid ettevõtteid skaleerida,” märkis asutajate seltsi juhatuse liige, iduettevõtja Sten Tamkivi meie pressihommikul.
Asutajate selts koos Soraineni advokaadibürooga on hakanud analüüsima eri riikide ettevõtluskeskkondade tööpõhimõtteid, sealhulgas ka nende vajalikkust ja kasulikkust Eesti kontekstis. Protsessi on kaasatud ka teine Eesti iduettevõtjaid ühendav ja toetav organisatsioon Startup Estonia. Varsti peaksid konkreetsemad ettepanekud jõudma ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kätte.
Maksusüsteem vajab muutusi
Ühe järeldusena on jõutud selleni, et siinsed tehnoloogiasektori maksud longivad nii lähinaabritel kui ka poolel Euroopal sabas. „Minu meelest võiks üks hea maksusüsteem olla üles ehitatud nagu investeerimisloogika, kus riik näeb võimalust toetada millegi kasvatamist – alguses võiks teha selleks soodustusi, et pärast lõigata kordades kasu,” märkis meie maksuekspert Kaido Künnapas. Tema sõnul on seda loogikat päris hästi mõistnud Läti ja Leedu ning terve rida teisi Euroopa riike.
„Eesti ei ole paraku hiilanud idusektori, tehnoloogiasektori ja teadus-arendussektori soodustamisega maksude kaudu. Meil on küll edasilükatud ettevõtte tulumaksu süsteem, mida kunagi peeti Eesti maksuimeks, aga paraku aitab see ainult neid ettevõtteid, kes juba teenivad tulu. Alustavaid tehnoloogiaettevõtteid see kahjuks ei aita,” nentis Kaido.
Vaata Kaido esinemist meie pressihommikul täies mahus siit.
Suureneb vajadus paindlikuma tööõiguse järele
Teise suurema valdkonnana näeb idusektor oma arengule pidurdavat mõju praeguses tööõiguses, mis on küll tehtud töötaja kaitseks, kuid on seetõttu väga jäik ja paindumatu ega taha tegelikele tööturu muutustele järele tulla.
„Sageli nähakse selles tööandjate alatut katset töötajaid üha enam ekspluateerida, aga tegelikult aitavad paindlikud töösuhted ja eriti paindlik töösuhete õiguslik regulatsioon väga palju kaasa meie majanduse arengule,” märkis meie nõunik ja tööõiguse ekspert Pirkko-Liis Harkmaa. Tema sõnul on ka maailmapanga analüütikud jõudnud järeldusele, et mida paindlikum on tööturg ja selle reguleerimine, seda suuremaks muutub ettevõtete produktiivsus ja kasvavad ka investeeringud innovatsiooni ning teadus-arendustegevusse.
Idusektori seisukohalt oleks lahendus paindlikemates võimalustes määratud tähtajaga töölepinguid sõlmida, tööaega ja puhkust korraldada ning kaugtööd kokku leppida. Selliseid ettepanekuid on varem teinud ka Eesti kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate liit.
„Ettevõtjad, tõstke käsi püsti, kes te arvavate, et nendel puhkusegraafikutel, mis aasta alguses kõigi töötajate jaoks koostatakse, on mingigi tähendus. Ja teie, kellele on töölepingusse kirjutatud üheksast viieni tööaeg, kui te eelistate tuua kella neljast kuueni oma lapsi lasteaiast ära ja teha USA kõnesid kell üheksa õhtul. Kas nendel juhtudel rikutakse lepingut?” küsis Tamkivi.
Vaata Pirkko-Liisi esinemist meie pressihommikul täies mahus siit.
Loe lähemalt Ärilehest.
Rohkem infot Soraineni pressihommiku kohta leiate siit. 2. märtsil 2021 toimunud üritusel kajastasime 2021. aasta murrangulisemate seadusemuudatuste majanduslikku mõju ja tegime ettepanekuid, kuidas Eestis ettevõtlust edendada.
