Hea SORAINENi klient ja koostööpartner
Käesolev uudiskiri toob sinuni kokkuvõtliku ülevaate ja praktilised soovitused seoses maksuvaldkonnas aktuaalsete teemadega:
1. REAALAJAS MAKSUKONTROLL ON SEADUSE RIKKUMINE
Äsja jõustunud kohtulahendi kohaselt rikub maksuamet kontrollide läbiviimisel seadust. Seekord sai hävitava hinnangu reaalajas läbiviidav kontroll, mille raames kontrollitakse jooksvat maksuperioodi veel enne selle kohta maksudeklaratsiooni esitamist.
Vaidluse fookuses oli korraldus, millega maksuamet alustas reaalajas kontrolli. Sellise menetluse korral kontrollitakse perioodi, mille kohta esitatava maksudeklaratsiooni tähtaeg pole veel saabunud. Tavapäraselt viib maksuamet läbi järelkontrolli, mille raames uurib varasemaid perioodi.
Viidatud asjas nõudis maksuamet tulevikus toimuvatest tehingutest teavitamist, et ametnik saaks ise kaema tulla, kuidas tehinguid sooritatakse. Ühtepidi on see tervitatav ning ametnikku hariv – nii saab ta teada, kuidas päriselt asjad käivad ning loodetavasti kaovad maksuotsustest kohatud mõttekäigud stiilis „miski on eluliselt mitteusutav või ebakohane tavapärasele majanduslikule käitumisele“. Teisest küljest on taoline töövarjuna kaasaskäiv ametnik koormav ning võib takistada märkimisväärselt kontrollitava igapäevast tegevust.
Lisaks, taolise kontrolli läbiviimiseks puudub õiguslik alus. Nimelt, Põhiseadus sätestab riigivõimu seaduslikkuse põhimõtte. Selle kohaselt peab võimu teostamine toimuma vaid kooskõlas seadusega – avaliku võimu kandjale on lubatud vaid see, mis on otseselt seadusega ette nähtud. Seadus sätestab järelkontrolli võimaluse ning vaid erandlikel juhtudel saab läbi viia ka eelkontrolli – nt tollieeskirjadega seonduv. Seega tavapärase maksukontrolli läbiviimisel eelkontrollina ületab maksuhaldur temale seadusega antud volitusi. Teisisõnu, maksuamet rikub seadust.
Reaalajas menetlusega kontrollib maksuamet sisuliselt tulevikus esitatava deklaratsiooni korrektsust. Filmisõpradele meenub kindlasti ulmefilm Minority Report, kus peakangelast mängiv Tom Cruise taheti süüdi mõista, sest väidetavalt tapab ta tulevikus ühe inimese.
Kuigi mainitud esimese astme kohtulahendis analüüsis kohus ka korralduse ilmselgeid puudusi seoses selle põhjenduse puudulikkusega, nähtub otsusest ka reaalajas kontrollide ebaseaduslikkus. Meile teadaolevalt on taolisi kohtuvaidlusi veel mitmeid ning seega on tulevikus oodata reaalajas kontrolli osas hinnangut ka kõrgemate kohtute seisukohti.
Pooldame maksuameti eesmärki kutsuda maksupetturid korrale, kuid soovime, et maksuamet teeks seda kooskõlas seadusega. Vastupidisel juhul ei erine maksuamet petturitest, sest seadust rikuvad mõlemad. On üllatav, et taoline „eesmärk pühitseb abinõu“ mentaliteet on endiselt maksuametis aktsepteeritav. Alles see oli, kui kohus tunnistas seadusvastaseks maksumenetluseta kontrolli läbiviimise. Eraõiguses oleks taolises olukorras – isiku tegevus on vastuolus seadusega – mõeldav juriidilise isiku sundlõpetamine.
2. MÜÜGIMAKSU TAGASIKÜSIMISE AEGUMINE PEAGI KÄES
Kõikidele Tallinnas jaekaubandusega tegelevatele ettevõtetele 2010. aastal ootamatult kehtestatud Tallinna müügimaks kaotas kehtivuse juba üle aasta tagas. Võimalik, et paljude jaoks sai õnnetu lugu sellega lõpu. Samas on paljud ootamas lõplikku lahendit pooleliolevates müügimaksu kohtuvaidlustes. Põhjus selles, et peale positiivset ning jõustunud lahendit oleks julgem ka ise müügimaksu tagastamist taotleda.
Paraku hakkab müügimaksu tagasiküsimise võimalus perioodide kaupa aeguma enne, kui tuleb lõplik kohtulahend. Seda põhjusel, et Tallinna Ringkonnakohus on teedrajavas ning seni maksumaksjale positiivses Statoili kaasuses pöördumas eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtusse. Optimistliku stsenaariumi korral peaks esimene müügimaksu jõustunud lahend olema olemas 2015. a alguseks. Siis on aga lootusetult hilja hakata taotlema müügimaksu tagastamist, sest see võimalus on terves ulatuses aegunud. Tuletame meelde, et esimene periood aegub juba selle aasta 22. juulil.
Lahenduseks on esitada tagastustaotlus enne aegumist.
On üsnagi tõenäoline, et vaidluse kohtusse jõudmisel peatab kohus menetluse kuni Euroopa Kohtust eelotsuse saamiseni. Nii on kohus mitmes kaasuses juba ka talitanud. Selline praktika on positiivne mitmest aspektist. Esiteks aitab see kaasa võimalikult ühtsele kohtupraktikale. Teiseks peaks selle tulemusel vähenema uute taotlejate õigusabikulud – kohtumenetluse peatumise ajal jooksvaid kulusid ei ole.
Täiendav argument kiireks tegutsemiseks, mis on seni ehk põhjuseta vähe tähelepanu saanud, seondub intressi teenimise võimalusega. On igati põhjendatud, et maksukohustuse õigeaegselt täitmata jätmise korral tekib maksumaksjal intressi tasumise kohustus. Samuti on õigustatud vastupidine olukord – müügimaksu õigusvastasel kogumisel lasub intressi tasumise kohustus linnal. Selline regulatsioon tuleneb seadusest. Teadupärast on maksuhalduri poolt tasutavad intressid küllaltki kõrged ulatudes aastas pea 22%ni.
Intressidega seonduvalt on oluline teada, et need hakkavad jooksma 30 päeva peale tagastustaotluse esitamist. Seega on selge, et mida varem tagastustaotlus esitada seda suuremat intressi on võimalik teenida.
Juhul, kui müügimaks on deklareeritud ja tasutud, tuleb alustada esitatud müügimaksu deklaratsioonide parandamisega. Sõltuvalt sellest, kas soovitakse kogu müügimaksu tagastamist või üksnes aktsiisikaupadelt tasutud müügimaksu tasumist, võib deklaratsioonide parandamiseks vajalike andmete kogumine võtta märgatavalt aega. Seetõttu ei tasu parandamisi jätta viimasele minutile.
Üheaegselt deklaratsioonide parandamisega tuleb esitada müügimaksu tagastamise taotlus. Seejärel on linnal 30 päeva otsustamiseks, kas taotlus rahuldada või mitte. Negatiivse vastuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul halduskohtus. Riigilõiv on maksimaalselt 750 eurot. Kaebuse menetlusse võtmisele järgneb tõenäoliselt kohtumenetluse peatamine kuni Euroopa Kohtust eelotsuse saamiseni.
Loodame, et ettevõtjad julgevad oma õiguste eest seista nagu õigusriigis kohane. Tallinna üks lootus on maksumaksjate nõuete aegumine. Kuna nüüdseks on selge, et ootamisel pole enam mõtet, on mõistlik müügimaksu tagastamist taotleda esimesel võimalus.
3. KAS ÄRIÜHINGU MAKSUVÕLAD MAKSAB JUHATUSE LIIGE?
Värske kohtupraktika soosib maksuameti tegevust kus äriühingu võlgade tasumist nõutakse juhatuse liikmelt. Seaduses on vastav alus eksisteerinud juba pikemat aega. Uue lahendi valguses tasub mõelda, kas on tehtud kõik, et ei peaks tasuma võõraid võlgasid.
Riigikohus tegi hiljuti otsuse juhatuse liikme vastutusele võtmise kohtuasjas. Vastutuse tekkimiseks peab juhatuse liige olema rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Teiseks, peab rikutud kohustus tulenema maksuseadusest. Kolmandaks, maksuvõlg peab olema tekkinud vastutusele võetava juhatuse liikme poolt oma kohustuste rikkumise tõttu. Teisisõnu, maksuvõla tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel peab olema põhjuslik seos. Ootamatu maksunõude saamise vältimiseks peab juhatuse liige täitma enda ülesandeid piisava hoolsusega.
Lahend on oluline põhjusel, et Riigikohus „andis andeks“ mitmed maksuametipoolsed vajakajäämised. Nii ei toonud juhatuse liikme vastutusotsuse tühistamist kaasa maksuhalduri ebajärjepidevus süü vormi tuvastamises – kohati oli etteheidetud üksnes hooletut käitumist ning samas leidis maksuhaldur, et rikkumised olevat toime pandud tahtlikult.
Tihtipeale eelneb juhatuse liikmele tehtavale vastutusotsusele äriühingule tehtav maksuotsus. Praktikas on olukordi, kus maksuotsuses heidetakse ette hoolsuskohustuse rikkumist, kuid hilisemas vastutusotsuses leitakse, et juhatuse liige rikkus kohustusi tahtlikult. Kohus selgitas, et hoolsuskohustuse rikkumisest ei saa tuletada tahtlikku maksuseaduste rikkumist. Samas selgitas kohus, et maksuamet võibki süü vormi osas jõuda erinevates otsustes erinevate tulemusteni.
Ühtlasi selgitas kohus, et vastutusotsuse vaidlustamiseks ei ole vaja eraldi vaidlustada maksuotsust. Maksuotsuse sisu kohta käivaid vastuväited saab esitada vastutusotsuse vaidlustamisel. Samas olgu selguse huvides märgitud, et üksnes vastutusotsuse vaidlustamisega ei ole võimalik tühistada maksuotsust.
Ettevaatlikkusele kutsub lahendist kumav seisukoht seoses tõendamiskoormise jagunemisega. Maksumenetluses lasub maksuametil uurimiskohustus. Sellest tulenevalt peab maksuamet välja selgitama nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Samas leidis kohus, et maksuameti poolt mitmete asjaolude väljaselgitamata jätmine polnudki määrav. Riigikohus jättis vastutusotsuse jõusse ning märkis, et kaebaja pole omalt poolt suutnud tõendada maksuhalduri hinnangu ekslikkust. Seega lasub maksumaksjal märkimisväärne tõendamiskoormis.
Kuigi Riigikohus tegi mitmeid maksumaksja jaoks negatiivseid järeldusi, ei saa selle lahendi valgusel liigseid üldistusi teha. Seda põhjusel, et kohtute hinnangul olid maksumaksja rikkumised märkimisväärsed ning sisuliselt olevat toime pandud maksupettus. Siit ka soovitus, et juhatuse liige täidaks enda kohustusi vajaliku hoolega. Isikliku vastuse vältimiseks on ennekõike oluline tagada, et maksuarvestus oleks korrektne ning ei oleks kajastatud kahtlase taustaga arveid.
4. ETTEVAATUST! JUHATUSE LIIKME SOOME AADRESS VÕIB TEKITADA PÜSIVA TEGEVUSKOHA
Soomel on õigus Eesti ühingu ettevõtlustulu maksustada ainult juhul kui Eesti ühingul on Soomes püsiv tegevuskoht. Soome maksuamet on viimasel aastal muutunud oluliselt aktiivsemaks püsivate tegevuskohtade määramisel. Uus praktika on varasemaga võrreldes märkimisväärselt ründavam ja seaduslikkuse piire kompav.
Hea näide uuest jõulisest praktikast on püsiva tegevuskoha tuvastamine üksnes juhatuse liikme Soome aadressi alusel. Soome kõrgeim halduskohus on juba üleeelmisel kümnendil teinud otsuse, mille kohaselt võib juhatuse liikme elukoht ja seal asuv kodukontor olla sealt juhitud välismaise ühingu püsiv tegevuskoht. Sellest otsusest on Soome maksuamet arendanud praktikat, mille kohaselt on maksuametile püsiva tegevuskoha tuvastamiseks piisanud, et Eesti ühingu juhatuse liige on maksuametile või mõnele muule Soome registrile teatanud Soome aadressi. Põhjuseid Soome aadressi teatamiseks võib olla mitmeid, muuhulgas on Soome aadress vajalik maksunumbri saamiseks, ilma milleta ei tohi ükski isik täna Soomes ehitusplatsidel viibidagi.
Soomes kontaktaadressi omamine ei tähenda, et juhatuse liikmel on Soomes elukoht. Muidugi isegi kui Soomes on elukoht, siis enamus juhtudel ühingu tegevust siiski ei juhita oma elukohast. Otsuseid tehes pole Soome maksuamet huvi tundnud, mis aadressidel tegelikult toimub või kus on juhatuse liikmete tegelikud elukohad. Soome aadressi olemasolu on olnud piisav, et tuvastada püsiv tegevuskoht. Maksusumma määramisel on lähtutud ühingu poolt majandusaasta aruandes avaldatud käibenumbrist. Otsuse tegemiseks pole maksumaksjalt täiendavaid andmeid vaja olnud ning maksumaksjat nende otsuste tegemisel pole kaasatud. Kohati pole otsustest ka teada antud ning ühing ise on ebameeldivast üllatusest teada saanud alles siis, kui Eesti maksuamet on ühingu kontod juba arestinud Soome kolleegide poolt määratud maksu sisse nõudes.
Mõned uue praktika kohased otsused on juba õnnestunud vaidega tühistada, kuid meelehärmi, kulusid ja olematu võla sissenõudmise põhjustatud kahjusid ei hüvitata. Edaspidi Soome mistahes põhjusel aadresside teatamisel on põhjust olla ettevaatlik ning samas jälgida ka, et vajadusel on olemas tõendusmaterjal juhatuse liikme elukoha kohta.
5. ESIMENE LINNUKE SIIRDEINTRESSI VAIDLUSES
Hiljuti tegi Ringkonnakohus lahendi, mis avab kontsernisisese laenu intresside temaatikat. Arvestades, et siirdehindade küsimuses on väga vähe kohtupraktikat võib nimetatud lahend olla märkimisväärse tähendusega.
Selles asjas kujundati 2004. aastal tütarühingu ettemakse emaettevõtjale ümber laenuks intressiga 3,5%. Laen oli tagatiseta ja 10-aastase perioodiga. Põhinedes Eesti Panga krediidiasutuste statistikale leidis maksuhaldur, et turuintress maksumaksja tegevusvaldkonnas on 4,7% ning seetõttu peab maksumaksja tasuma 2004. a eest tulumaksu juurde ligi 2500 eurot. Maksumaksja tasus ise samal ajal pankadelt võetud laenude eest intressi 4,64-6,25%. Keskmine hoiuseintress 2004. a oli 2,19%. Kohus leidis, et hoiuseintressi määrad pole asjakohased, maksuhaldur võis maksu määramisel tugineda Eesti Panga statistikale ning erinevused krooni ja euro intressimäärade vahel pole tõendatud.
Arvatavasti saab maksuhaldur sellest lahendist tublisti julgust juurde seotud isikute intresside kontrollimisel. Kuna määratud maksu suurus on vaid 2500 eurot ja kaasuse põhitähelepanu oli teistel maksuküsimustel, siis ei ole selles asjas kõiki siirdehinna teemasid avatud ega kaalutud. See tähendab, et isegi kui maks määratakse Eesti Panga statistikale tuginedes, siis ei tohiks seda Ringkonnakohtu lahendit võtta kui lõplikku tõde. Selle teemaga seoses on oluline märkida, et alates 1. jaan 2014 kaob Tulumaksuseaduse §29-7 senine reegel, mille kohaselt turuintressi oluliselt ületavalt intressilt peab Eesti väljamaksja tegema Eesti tulumaksu kinnipidamise. Edaspidi lahendatakse „intressi maksustamine“ siirdehindade kaudu ja senine reegel jääb kehtima vaid kinnisvarafondide makstud intresside kohta.
6. JUHTIMISTEENUS JUHATUSE LIIKME ÄRIÜHINGULT
Hiljuti tegi Ringkonnakohus lahendi seoses maksuotsusega, millega maksuhaldur maksustas äriühingu (käsundiandja) juhtimisteenuste ostmise eest juhatuse liikmete äriühingutelt (käsundisaajatelt). Maksuhaldur heitis käsundiandjale ette, et lepingud käsundisaajatega on näilikud ja sõlmiti varemkehtinud töölepingute asemel, juhatuse liikmed allusid suuraktsionärile, suurem osa käsundisaajatest pole maksnud töötasu juhatuse liikmetele ja lepingud kõigi käsundisaajatega on identsed. Kuna käsundisaajad osutasid teenuseid ka teistele äriühingutele, leidis maksuhaldur, et juhatuse liikmetele makstud dividende pole võimalik maksustada tööjõumaksudega, s.t. teistele käsundisaajatele teenuse osutamine välistas dividendi ümberkvalifitseerimise. Kohus kõiki teemasid ei avanud ega võtnud seisukohta, sest leidis, et lisaks käsundiandjale oleks tulnud maksumenetluse kaasata ka käsundisaajad ja juhatuse liikmed ning tühistas maksuotsuse. Punktivõit maksumaksjale, kuid maksumenetlus jätkub. Loe lisaks ka Kaido Loori Äripäeva artiklit „Juhtorgani liikmel on ettevõtlusvabadus“.
7. KÄIBEMAKS KINNISVARA MÜÜGI KORRAL
Kinnisasjade müügile kehtestatud uus käibemaksukord on kehtinud üle aasta, kuid paraku pole uut korda laialt teadvustatud ning kehtestatud korra rakendamisel tehakse tihti vigu. Kinnisvara müües või ostes ei tohi unustada käibemaksu tasumise kohustust, samuti tuleb veenduda, et kõik vajalikud teavitused oleksid õigeaegselt tehtud. Eksimise hind võib olla kõrge, seega kordame üle uue korra peamised aspektid.
Aprill 2012 jõustusid käibemaksuseaduse muudatused, millega muudeti pöördmaksustatavaks sellise kinnisvara käibemaksuga maksustamine, mille puhul käibemaksu lisamine on vabatahtlik.
- Käibemaksu lisamine on vabatahtlik siis, kui tegemist on kinnisasjaga, mis ei ole eluruum, mis ei ole planeerimisseaduse mõistes tühi krunt ning mida müüakse peale esmast kasutuselevõttu või taaskasutuselevõttu. Üldjuhul tähendab see kinnisasja, millel asub kas äri- või tootmishoone.
- Käibemaksu vabatahtlikul lisamisel toimub pöördmaksustamine ehk
- müüja ei lisa käibemaksu müügihinnale, et saadud käibemaksu riigile edastada
- vaid ostja deklareerib käibemaksu ise ja samas arvab käibemaksu ka kohe sisendkäibemaksuna maha.
Käibemaksu lisamine on vajalik ja mõistlik olukorras, kus müüja on kinnisasjaga seoses viimase 10 aasta jooksul teinud kulutusi või investeeringuid, mille osas on müüja sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsinud. Kui sellise kinnisasja müümisel ei lisata müügihinnale käibemaksu, on müüjal vaja korrigeerida nimetatud perioodi mahaarvatud sisendkäibemaksu. Varem mahaarvatud sisendkäibemaks, mida korrektsiooni tõttu enam maha arvata ei saa, tuleb riigile tagasi maksta.
Uue korra rakendamisel peab kindlasti meeles pidama, et käibemaksu vabatahtlik lisamine eeldab maksuameti eelnevat kirjalikku teavitamist. Eraldi vormi pole teavituseks ette nähtud ning maksuamet pole ka täpsustanud teavituse korda. Teavituse võib teha vabas vormis ja edastada maksuametile postiga. Praktikas on maksuamet aktsepteerinud ka digitaalselt allkirjastatud ja e-postiga kohale toimetatud teavitusi.
Tihti ei ole müüja teavituse tegemise nõudest teadlik ja küsimus tõusetub alles järgmise käibemaksudeklaratsiooni koostamisel. Tüüpiliselt eelnevad kinnisvaratehingutele intensiivsed läbirääkimised, millega seoses võib maksuametisse teavituse tegemine lihtsalt ununeda. Seega pole ebatavaline, et teavitus saadetakse hilinemisega.
Seaduses pole teavituse hilinemise tagajärgi välja toodud. Halvimal juhul võib maksuamet lähtuda sellest, et käibemaksu lisamise eeldused ei olnud täidetud ning nõuda sisendkäibemaksu korrigeerimist.