Hea lugeja

Siit maksu-uudiskirjast leiad kiire ülevaate muudatustest Eesti maksumaastikul – räägime muu hulgas panditulumaksust, kasumijaotamisest ja reklaamimaksust.

NB! 10. veebruar 2018 on viimane päev esitada deklaratsioon asjaolude kohta, mis lubavad teha omakapitalist maksuvabu väljamakseid. Kel selleks ajaks maksudeklaratsioon esitamata, on oht maksuvabastusest ilma jääda.

Head maksutervist soovib
Soraineni maksutiim

KAS ETTEVÕTJALE MAKSUREGULATSIOONIGA ANTUD TÄHTAJALIST LUBADUST VÕIB MURDA?

Viimastel aastatel on olnud palju näiteid, kus Riigikogu on sõnamurdlikult loobunud  lubadustest, mis on ettevõtjatele maksuregulatsiooniga antud. Reeglina on selle põhjuseks vajadus täita riigieelarvet.

Riigikogus 19.12.2016 vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega tõsteti õlle, kääritatud joogi ja veini aktsiisimäärasid varem seadusega ette nähtud graafikust kiiremini. Riigikogu oli kasutanud nimetatud graafikut kehtestades reguleerimistehnikat, mis annab ettevõtjatele kindla lubaduse teatud aja vältel aktsiisimäärasid mitte tõsta.

Õiguskantsler pöördus 16.03.2017 Riigikohtusse taotlusega tunnistada lahja alkoholi ennaktempos aktsiisitõus põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler on seisukohal, et Eesti on õigusriik. Õigusriik austab juba antud lubadusi, isegi kui tagasi vaadates paistavad need ekslikud. Õigusteaduses on tähtaegadega seotud lubadus – nt ka tähtajaline üüri- või tööleping – kindlam kui tähtajatu lubadus. Riik võib tähtajalisest lubadusest taganeda üksnes erandlikel asjaoludel, mh näiteks ränga majanduskriisi korral. Alkoholiaktsiisi täiendaval tõstmisel sellist erakorralist olukorda polnud.

Riigikohtu tehtav otsus on olulise tähendusega, sest aitab selgitada kui palju on Riigikogu seotud enda poolt antud seadusega kehtestatud tähtajaliste lubadustega. Riigikohtu otsuse kuulutamise aeg ei ole veel teada.

UUS JA AGRESSIIVNE „PANDITULUMAKS” – IGAL ETTEVÕTJAL ON NÜÜD VIIMANE AEG KONTROLLIDA ÜLE EMA- JA ÕDEETTEVÕTETELE ANTUD LAENUD, TAGATISED JA KONTSERNIKONTO KASUTAMINE

Uus valitsus kavandab meetmeid, millega suurendada äriühingute tulumaksu laekumisi. Ühe probleemina näeb valitsus, et dividendide maksmise asemel annavad osad ühingud oma emaettevõtjatele ja teistele kontserni ühingutele laene, mida ei kavatseta tagasi maksta. Üheks kavandatud meetmeks on koostatud nn panditulumaksu kontseptsioon, mille kohta on valitsus hiljuti avaldanud seaduseelnõu.

Eelnõu puudutab kõiki laene ja tagatisi grupiühingutele andnud ühinguid, samuti kontsernikonto kasutajaid. Teema nõuab kiiremas korras tähelepanu, kuna uus maks on plaanitud kehtima hakkama alates 2018. aastast. Eelnõu järgi kohaldub maks kõikidele alates 01.07.2017 antud või muudetud laenudele. Allpool toome välja peamised ohukohad, mis maksu tasumise kaasa toovad:

  1. Tütarühing on andud emaettevõttele laenu. Tulumaksuga maksustatakse emaühingule, sellest üleval asuvatele ühingutele ning õdeühingutele antud laenud, kui laenu suurus ületab laenuandja omakapitali sissemaksete ja sissevõetud laenude summat. Seega puudutab panditulumaks sellise raha väljalaenamist, mis on seotud ühingu enda genereeritud kasumiga. Tulumaksu tuleb tasuda juba laenu andmisel.
    Kui laen makstakse kahe aasta jooksul tagasi, saab riigilt tagasi ka tulumaksu. Kui laen selle aja jooksul tagasi ei laeku, siis jääb tasutud maks riigile. Laenu osaline tagastamine tulumaksust ei vabasta, vaid tulumaks väheneb proportsionaalselt.
  2. Antud tagatised maksustatakse. Laenuna käsitletakse ka eelnimetatud isikute poolt võetud laenude tagamist sõltumata sellest, kas tagatise andnud ühing on tagatise andmise eest saadud hüves osalenud või õiglast hüvitist saanud. Antud punkt võib olla äärmiselt oluline erinevate suuremate kogu kontserni puudutavate rahastamisstruktuuride, sündikaatlaenude jms juures.
  3. Ka muu krediidi andmine maksustatakse. Eelnõu järgi võib maksukohustuse tuua ka krediidilepingu sõlmimine või muu majanduslikult samaväärse tehingu tegemine.  Maksukohustuse võib tuua näiteks kauba või teenuse müügil antud liigselt pikk maksetähtaeg.
  4. Kontsernikonto kasutamine võib olla samuti maksustatav. Kontsernikonto kasutamist ei maksustata ainult juhul, kui kontsernikonto kaudu tehakse raha lühiajaliselt teisele kontserniosalisele kättesaadavaks, kui selle eesmärk on kontserni likviidsuse juhtimine. Kui seletuskiri selgitab, et lühiajaline tähendab kuni 1-aastast laenu, siis likviidsuse juhtimise täpsemat selgitust ministeerium kujundanud ei ole.

Skeem: Millises suunas tehtud tehinguid võidakse maksustada?

Kuidas maksukohustust ennetada? Kui lähtuda praegusest panditulumaksu kontseptsioonist ja eeldada, et enam-vähem sellisel kujul see ka seadusesse jõuab, siis oleksid lahendused maksukohustuse vältimiseks (mis antud kontekstis on riigi silmis täiesti korrektne ja isegi oodatav tegevus) eelkõige järgmised:

  • Kontserni finantseerimise struktuur ümber kujundada;
  • Refinantseerida laene grupivälise Eesti isiku/gruppi kuuluva välismaise isiku poolt;
  • Suurendada omakapitali sissemakseid ja/või sissevõetud laene, et tagada laenu mittemaksustamise piirmäärale vastamine;
  • Laenusaaja ja laenuandja ühendamine (seahulgas piiriülene ühendamine) ning sellega kaasnevad muud ümberkorraldused.

VIIMANE AEG MAKSUVABASTUSE DEKLAREERIMISEKS

10. veebruar 2018 on viimane kuupäev, mil on võimalik esitada deklaratsioon asjaolude kohta, mis võimaldavad teha omakapitalist maksuvabasid väljamakseid. Deklaratsiooni esitamatajätmisel ähvardab oht maksuvabastusest ilma jääda.

2015. aastal jõustus tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi pidid residendist juriidilised isikud ning Eestis püsivat tegevuskohta omavad mitteresidendist juriidilised isikud 10. veebruariks 2015 deklareerima asjaolud, mis võimaldavad neil teha omakapitalist maksuvabasid väljamakseid. Kuna deklaratsioonide parandamiseks on ette nähtud kolme-aastane aegumistähtaeg, siis on viimane aeg vastava deklaratsiooni esitamiseks  10. veebruar 2018.

Maksuvabastuse saamiseks tuleb 2015. aasta jaanuari tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis deklareerida järgmised enne 2015. aastat asetleidnud sündmused:

  • äriühingu omakapitali tehtud sissemaksed,
  • välisriigis kinnipeetud ja tasutud tulumaks,
  • saadud tulud, mille arvel saab maksta tulumaksuvabalt dividende ja teha väljamakseid omakapitalist,
  • samuti teisele äriühingule kuulunud samasugused õigused, mis on saadud äriühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus.

LÄTI ÄRIÜHINGUTE EESTI FILIAALID VÕIKSID KAALUDA IGA-AASTAST KASUMIJAOTAMIST

Läti äriühingud maksavad tulumaksu oma maailmatulult. See tähendab, et Läti äriühing lisab oma iga-aastase tulumaksukohustuse hulka ka oma filiaalide poolt Eestis teenitud tulu ning maksab sellelt 15% tulumaksu. Filiaalide tulu võib maksustada ka Eesti. Vastavalt Eesti ja Läti topeltmaksustamise lepingule maksustatakse Eestis Läti filiaali tulu. Eesti filiaal saab sellisel juhul esitada Läti äriühingule maksuameti kinnituse, et filiaali tulu on Eestis maksustatud. Sellise kinnituse saamisel saab Läti äriühing Eesti tulumaksu oma Lätis tasutud tulumaksust maha arvata ning Läti maksuamet tagastab talle enammakstud tulumaksu.

Läti tuludeklaratsioone saab korrigeerida ainult viimase 3 aasta tuludeklaratsioonide osas. Praktikas tähendab see seda, et kui Eesti filiaalil on 5 aasta akumuleeritud kasum ja see makstakse välja, siis Läti lubab mahaarvamist ainult viimase 3 aasta jooksul teenitud kasumilt. Läti praktika kohaselt ei saa ülejäänud kahe aasta osas deklaratsioone korrigeerida, mis võib omakorda põhjustada majanduslikku topeltmaksustamist. Selline topeltmaksustamise on tingitud rahapõhise (mida kasutab Eesti) ja tekkepõhise (mida kasutab Läti) maksustamise erisusest.

Soovitame kaaluda Eesti filiaalidel regulaarset kasumijaotamist Läti äriühingule, et ennetada võimalikku topeltmaksustamist.

IGA TEAVE EI OLE REKLAAMIMAKSUGA MAKSUSTATAV

Tihti tuleb ette olukordi, kus ettevõtjad on kohalike omavalitsustega reklaamimaksu teemal probleemidesse sattunud. Kohalikud omavalitsused soovivad üldjuhul reklaamina maksustada igasugust teavet, mida ettevõtjad oma tegevuskohas või selle lähistel esitavad. Sealhulgas maksustatakse ka neutraalse sisuga teavitused, mis iseenesest mitte midagi ega kedagi ei reklaami.

Reklaamiseaduse § 2 lg 2 punkti 2 järgi ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Sellest sättest tuleb palju vaidlusküsimusi – eelkõige küsimus, mida käsitada „majandustegevuse liigina“, mille tähistamine on maksuvaba. Samuti on õhus küsimus, millal on vastav teave „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“. Reklaamiseaduses ja kohalike omavalitsuste reklaamimaksumäärustes on ette nähtud veel mitmeid maksuvabastusi, mis võiksid kohalduda.

Enne reklaamimaksu tasumist oleks seega mõistlik läbi mõelda ja asjatundjaga arutada, kas maksustada soovitava teabe näol on siiski tegemist reklaamiga või on põhjust kohalikule omavalitsusele vastuväited esitada.