Sellel sügisel toimunud järsk muutus Eesti valitsuses tõstatas mitmeid küsimusi seoses kaasnevate muudatustega Eesti maksusüsteemis, kuivõrd on teada, et valitsust moodustav Keskerakond on olnud praeguse maksusüsteemi suhtes väga kriitiline. Õnneks ei näe uus koalitsioonileping ette suuri muudatusi põhilises maksusüsteemis. Praegune ettevõtte tulumaksu süsteem, mis näeb ette reinvesteeritud kasumilt makstavate maksude edasilükkamise võimaluse, jääb väikeste muudatustega kehtima. Sarnaselt läbib ka füüsilise isiku tulumaksusüsteem ainult väikesed muudatused.
Eesti unikaalne ettevõtte tulumaksu süsteem on olnud märkimisväärselt vastupidav ning on üle elanud kogu Eesti poliitilist maastikku hõlmavaid muudatuskatseid nii Euroopa Liidu kui ka valitsuse poolt. Selleks, et julgustada ettevõtteid rohkem makse maksma, plaanib valitsus pakkuda vähendatud 14%-list maksumäära neile ettevõtetele, kes maksavad regulaarselt dividende. Uue korralduse detailid on veel selgumisel.
Füüsilise isiku tulumaksusüsteemi osas plaanib valitsus säilitada ühtse 20%-lise maksumäära, asendades samas praeguse fikseeritud üldise mahaarvamise (nn tulumaksuvaba miinimumi) uue muutuva üldise mahaarvamisega, mille summa sõltub sissetulekust. Plaani tulemusena oleks kuni 500 euro suurune kuusissetulek maksuvaba ning maksukoormus tõuseks nendel isikutel, kes teenivad üle 1700 euro kuus. Lisaks üldistele mahaarvestamisele tehtud muudatustele plaanib valitsus vähendada muid tulumaksult lubatud mahaarvamisi.
Valitsus ei plaani muuta 20%-list käibemaksumäära. Eelmine valitsus plaanis lõpetada vähendatud käibemaksumäära kohaldamise majutusteenustele, kuid uus valitsus soovib selle plaani tühistada ning tõsta vähendatud käibemaksumäära 14%-ni. Valitsus plaanib tõsta ka aktsiise, eriti lahja alkoholi oma. Valitsus teadvustab endale, et sellega kaasneb piiriülese alkoholikaubanduse kasv Lätis ning väheneb alkoholikaubandus Soomes.
Mitmed valitsuse planeeritud muudatused ei hakka kehtima enne 2018. aastat. 2017. aasta sügisel toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste valimised, mille tulemused võivad samuti valitsuse koosseisu mõjutada.
Tulumaksuvaba miinimum ja tööjõumaksud
Keskerakonna, SDE ja IRL-i koalitsiooni maksuprogrammi keskmeks on tulumaksuvaba miinimumi järkjärguline alandamine. Tänaseks avaldatud plaanide järgi hakkab alates 2018. aastast brutopalgaga alla 1200 eurot kuus tulumaksuvaba miinimum olema 500 eurot.
Hetkel kehtiv tulumaksuvaba miinimum on 170 eurot. Nendel, kes teenivad 1200 eurost rohkem, hakkab tulumaksuvaba miinimum aga väiksemaks muutuma. Alates 2100 eurost kuus on tulumaksuvaba miinimum jõudnud nulli.
Maksumuudatuste sihiks peaks olema selge strateegiline arengukava, millega soovitakse saavutada teatud majanduslikku tulu ja mida toetatakse maksudega. Juhul, kui peamiseks eesmärgiks on tagada madalapalgalistele suurem sissetulek ja vähendada ettevõtete palgakoormust, siis on plaanitud muudatused positiivsed. Tulumaksuvaba miinimumi tõus 170-nelt eurolt 500-ni on märkimisväärne ja vastab kaasaegsele arusaamisele elatusmiinimumist. Asjaolu, et tulumaksuvaba miinimum on kõrgemapalgaliste puhul väiksem või puudub üldse, ei ole diskrimineeriv ning võtab arvesse maksevõime printsiipi.
Kaaluda võiks siiski ka sotsiaalmaksu lae kehtestamist kõrgepalgalistele spetsialistidele. Selline muudatus leevendaks oluliselt kõrget tööjõukvalifikatsiooni nõudvate ettevõtete maksukoormust. Mitmetes Euroopa riikides on sotsiaalmaks piiratud 4000—5000 eurot ületava brutokuupalga puhul. Kõrgepalgalisi spetsialiste on vähe ja riigile ei tekitaks see suurt kaotust maksutulus, kui piirmäära ületavad summad ei oleks sotsiaalmaksu objektiks, küll aga tooks see kaasa olulise efekti ettevõtetele, kelle tegevusvaldkond nõuab kõrgepalgaliste spetsialistide hõivamist.
Dividendidelt makstava tulumaksumäära vähenemine
Uue koalitsioonilepingu järgi vähendatakse ettevõtte tulumaksu (14% senise 20% asemel) juriidilisele isikule regulaarselt makstavatelt dividendidelt. Muudatus ei muuda kehtivat 2000. aastal loodud tulumaksusüsteemi, mille eripära seisneb selles, et maksustatakse jaotatud kasumit, mitte teenitud tulu.
Dividendimaksetelt tulumaksu vähendamine on väga tervitatav ning aitab kindlasti kaasa konkurentsivõimelisema ärikeskkonna loomisele ja motiveerib stabiilse kasumimarginaaliga äriühinguid kasumit jaotama. Siiski väheneb maksukoormus üksnes äriühingult äriühingule dividendide maksmisel ja füüsilisele isikule dividendide jaotamisel tuleb need füüsilise isiku tasandil täiendavalt maksustada, et hoida kokkuvõttes maksukohustus 20 protsendi tasemel.
Seniste selgituste kohaselt on füüsilisele isikule dividendide jaotamisel täiendava 6% tulumaksu tasumise kohustus ette nähtud seetõttu, et vastasel korral võimenduks palga asemel dividendide maksmine.
Siiski vajab plaanitav muudatus veel täiendavat läbimõtlemist, sest muudab tulumaksu administreerimise keerulisemaks ning muudatuse järel tuleb muuta ka kehtivat süsteemi selles osas, et mitteresidendid ja füüsilised isikud peavad hakkama täitma 6% tulumaksu osas deklareerimiskohustust. Samuti on lahendamata küsimus, mis saab olukorras, kus üks äriühing jaotab teisele äriühingule dividende (kohaldub 14%-line tulumaks) ning dividende saanud äriühing soovib omakorda jaotada dividende füüsilisele isikule.
Praegu puuduvad reeglid mitteresidentide ja füüsiliste isikute puhul saadud dividendidega kaasneva maksukohustuse deklareerimiseks ning ei ole selge, kuidas deklareerimiskohustus hakkab olema maksulepingute valguses.
Sõiduautode maksustamine seotakse auto võimsusega
Uue valitsuse plaanide järgi kehtestatakse 2018. aasta algusest automaks, mille suurus sõltub auto võimsusest (kW). Maksu tuleks tasuda auto esmasel registreerimisel Eestis ning see kehtiks nii uute kui ka kasutatud autode puhul.
Esialgsete plaanide järgi tuleks kuni 130 kW võimsusega auto registreerimisel tasuda 2,5 eurot ühe kW kohta. Võimsamate autode puhul oleks maks suurem – üle 130 kW võimsusega autode puhul maksustataks iga täiendav kilovatt 7,5 euroga ning kui auto võimsus ületab 200 kW, siis maksustataks iga seda võimsust ületav täiendav kW 17,5 euroga.
Maksu kehtestamise põhjendusena on toodud soov maksustada saastamist ning arusaam, et kallimad ja võimsamad autod saastavad rohkem keskkonda. Samas ei ole siiani esitatud üksikasjalikumaid põhjendusi selle kohta, miks võimsuse järgi maksustamine oleks objektiivsem ja mõistlikum kui näiteks autode CO2 emissiooni järgi maksustamine. Vaieldamatu on ka see, et auto võimsus üksi ei näita seda, kui kahjulik auto keskkonnale on. Valitsus on lubanud regulatsiooni kehtestamisel kaaluda ka erandeid näiteks elektriautodele.
Alkoholiaktsiisi tõstmine riivab intensiivselt ja ebaproportsionaalselt turuosaliste õiguspärast ootust
Uue koalitsioonilepingu kohaselt tõstetakse alkoholi liigtarbimise vähendamiseks õlle, kääritatud jookide ning veini aktsiisi.
15.06.2015 vastu võetud ning hetkel kehtiva alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) kohaselt tõusis alkoholiaktsiis 2016. aastal 15% ning ATKEAS-i seletuskirja kohaselt on plaanitud, et aastatel 2017—2020 tõuseb igal aastal alkoholiaktsiis 10% (erandina tõuseb kange veini aktsiis 2019. ja 2020. aastal 20%). Seega on ATKEAS-i vastuvõtmisega antud turuosalistele tähtajaline lubadus, et alkoholile kehtestatud aktsiisimäärad on seaduses kehtestatud tähtajaliselt kindlas suuruses ning turuosalistel on õigustatud ootus nende aktsiisimäärade kehtimajäämisele.
Uue koalitsioonilepingu täitmiseks alkoholiaktsiisi tõstmine enne aastat 2020 riivab intensiivselt turuosaliste õiguspärast ootust. Õiguspärase ootuse riive intensiivsust võimendab asjaolu, et 2014. ning 2015. aastal tõstis Riigikogu sõnamurdlikult ATKEAS-is aastateks 2015 ja 2016 määratud aktsiisimäärasid. Seega riivatakse alkoholiaktsiisi tõstmisel turuosaliste õiguspärast ootust juba kolmandat korda viimase 3—4 aasta jooksul.
Võttes arvesse asjaolu, et alkoholi tarbimises ega rahvatervises ei ole võrreldes aktsiisimäärade aastateks 2017—2020 kehtestamise ajaga toimunud dramaatilisi muudatusi, ei ole sõnamurdlik käitumine ja kehtestatud aktsiisimäärade tõstmine kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega. Samuti, kuivõrd Eesti paistab teiste Euroopa liikmesriikide kõrval silma just kange alkoholi erakordselt suure tarbimisega, ei ole põhjendatud just lahja alkoholi aktsiisi tõstmine.
Selline tegevus vähendab kindlasti välisinvestorite kindlustunnet Eestisse investeerimisel.
Kasumi väljaviimine laenudena
Uute koalitsiooniläbirääkimistega on intensiivistunud taas kord emaühingule antavate laenude teema. Laialdane arvamus on, et mitteresidendist emaühingule antavad laenud võimaldavad kasumi varjatud väljaviimist Eestist, kuna laene võidakse pikendada sisuliselt tähtajatult.
Praegused seisukohad selle väite vastu toetuvad eelkõige tõsiasjale, et investeeringuks võib olla ka laenuandmine, sh äriühinguga seotud isikule, näiteks emaühingule. Laenude lugemisel kasumi väljaviimisena tuleb arvestada, et ka juba praegu tuleb laenu andes järgida laenutähtaegade, intresside, võimalike tagatiste ja muude komponentide turutingimusi. Vastasel juhul, kui emaühingule antakse laenu soodsamatel tingimustel võrreldes samaväärse laenuga sõltumatute isikute vahel, tekib tulumaksukohustus siirdehinna reeglite järgi.
Vaatamata sellele, et laenutehinguid võib ka vääralt kasutada, ei saa laenu andmist emaühingule automaatselt võrdsustada kasumi jaotamisega. Väide, et laenude andmisega lükatakse tulumaksukohustust edasi, on iseenesest sisutühi, kuna Eesti tulumaksusüsteemi eripäraks ongi tulumaksukohustuse edasilükkamine. Laenude deklareerimine ja miinimumintressi kehtestamine on formaalsed sätted, mille efektiivsus ei ole täna selge.
Riigikohtu üldkogu teeb otsuse reklaamimaksu põhiseaduslikkuse küsimuses
Riigikohtusse on jõudnud esimesed vaidlused reklaamimaksu regulatsiooni põhiseaduspärasuse üle. Riigikohtu Halduskolleegium andis asja arutamiseks Riigikohtu kõrgeimale organile – üldkogule, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.
Riigikohtu Halduskolleegiumil tekkis asja lahendades kahtlus, et kohalike maksude seadus võib olla vastuolus põhiseadusega, kuna see lubab kohaliku omavalitsuse volikogul kehtestada reklaamimaksu määra, kuid ei sätesta sealjuures alam- ja ülemmäära ega muid maksumäära kehtestamise aluseks olevaid kriteeriume. Riigikohtu varasemate lahendite põhjal peavad kõikide avalik-õiguslike rahaliste kohustuste olulised tingimused olema sätestatud seaduse tasandil.
Selles põhimõttelises vaidluses on lahendust oodata eeldatavasti 2017. aasta alguses.
Novembris jõustunud tulumaksuseaduse muudatused
Novembris jõustusid tulumaksuseaduse muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada piiriüleselt tegutsevaid ettevõtjaid. Muudatused piiravad teatud juhtudel välisriigi tütarühingult saadud dividendide edasimaksmisel kehtivat maksuvabastust. Samuti ei luba muudatused maksuvabastust rakendada hübriidlaenudega seotud väljamaksetele, mille välisriigis asuv väljamakse tegija on saanud oma maksustatavast kasumist maha arvata.
Esimese muudatusega piiratakse vabastusmeetodi rakendamist välisriigi äriühingust saadud dividendide edasimaksmisel olukordades, kus vabastusmeetodit on kuritarvitatud. Seadusemuudatuse seletuskirjas on kuritarvituse näitena välja toodud olukord, kus dividende maksev tütarühing asutatakse või ostetakse ilma ärilise põhjenduseta üksnes või peamiselt selleks, et jaotada tütarühingusse tekkivat või selles juba olemasolevat puhaskasumit edasi maksuvabalt nii dividendide kui ka omakapitali väljamaksete vormis.
Teine muudatus puudutab hübriidlaene, mis on ühes riigis käsitletavad laenuna, teises riigis aga kapitali sissemaksena. Varem esines võimalus, et teatud hübriidlaenudega seotud väljamaksed nautisid maksuvabastust nii väljamakse tegija asukohariigis (kus lubati väljamakse maksustatavast tulust maha arvata) kui ka Eestis (kus lubati rakendada vabastusmeetodit). Alates novembrist on aga selline topelt-mittemaksustamine välistatud.
Lepinguline investeerimisfond saab olla resident rahvusvaheliste maksulepingute mõttes
OECD mudelleping (mudelleping), mis on aluseks rahvusvahelistele maksulepingutele, sätestab üldreeglid, mille alusel ühel riigil on õigus maksustada nende isikute tulu, kes on teise lepinguriigi residendid. Mudellepingu sätted ei reguleeri aga lepinguliste investeerimisfondide maksustamist. Mudellepingu viimase aja kommentaarid ja tõlgendused lähtuvad OECD Rahanduskomisjoni 2010. aastal koostatud raportist „Maksulepinguga sätestatud soodustuste tagamisest lepingulistele investeerimisvormidele“. Mudellepingu 2014. aasta kommentaaride kohaselt peab maksulepingus sätestatud soodustuste tagamiseks olema lepinguline investeerimisfond lepinguriigi residendist isik. Isiku mõiste on maksulepingutes eraldi defineeritud ning alati tuleb lähtuda konkreetsest maksulepingust, kui mudellepingu kommentaarid võimaldavad isiku defineerimist võimalikult laialt, ning üldjuhul on isiku mõistesse kaasatud isikute ühendused, st ka lepingulised investeerimisfondid.
Mudellepingu kommentaaridele tuginedes oleneb fakt, kas lepinguline investeerimisfond on resident või mitte, sellest, kas teda asukohariigis maksustatakse, aga mitte sellest, mis on investeerimisfondile kohalduv õiguslik vorm.
2014. aasta jaanuaris jõustusid sätted lepinguliste investeerimisfondide maksustamisest, mille kohaselt maksustatakse tulumaksuga lepingulise investeerimisfondi kasu, mis on saadud seoses Eestis asuva kinnisvaraga. Seega on lepinguline kinnisvarafond teatud kinnisvara tulu osas Eestis maksustatav ning teda on võimalik käsitleda residendina konkreetse maksulepingu suhtes.
Kuigi Eesti on siseriiklikult vabastanud intressid ja dividendid kinnipeetavast tulumaksust, võib kinnitus selle kohta, et lepinguline investeerimisfond on maksulepingu subjekt, olla oluline välisriigi investoritele, välistades nii topeltmaksustamise.
Eesti astub samme BEPS-i 13. meetme riikidepõhise aruandluse rakendamiseks
Eesti valitsus on heaks kiitnud eelnõu, mille vastuvõtmisel rakenduks Eestis riikidepõhine aruandlus. Uus nõue hakkab kehtima ettevõtjatele, mille rahvusvaheline konsolideeritud käive ületab 750 miljonit eurot, ja esimene aruanne tuleb esitada 2016. aasta kohta 2017. aasta lõpus.
Uue seadusega võetakse üle ka EU halduskoostöödirektiivi muudatused ning BEPS-i 5. meetme osad, millega kasvab EU maksuametite vaheline automaatne teabevahetus. Lisaks töötasudele, juhatuse liikme tasudele, pensionitele ja kinnisvara omamisele ja tulule laieneb automaatne teabe jagamine ka mitmesugusele finantstulule ja ka kontoseisudele.