Meie partner, vandeadvokaat Carri Ginter käis Vikerraadio saates „Uudis+” rääkimas sellest, kuidas Eesti riik kohustab sideettevõtteid andmeid koguma ja rikub seeläbi inimõigusi. „Veel enam, riik on sellest, et inimõigusi rikutakse, täiesti teadlik,” sõnas Ginter.
Riigi selgituseks on see, et neil pole paremat plaani, et kuritegevusega võidelda. „See on mõnevõrra sarnane olukord nagu jätkataks kahtlustatavate piinamist, sest et nii on parem ütluseid kätte saada,” toob vandeadvokaat euroopalikus õiguskorras ennekuulmatu olukorra illustreerimiseks võrdluse.
Riigi põhjendus, et andmeid on vaja koguda terrorismi, küberkuritegevuse ja raske kuritegevuse vastu võitlemiseks on Ginteri sõnul eneseõigustuslik argument, sest kahetsusväärsel kombel ei kasuta riik neid andmeid vaid selleks.
Euroopa kohus on öelnud, et sideandmete põhjal on võimalik väga lihtsalt teha järeldusi muuhulgas selle kohta, millised on inimese seksuaalsed eelistused, milliseid vabaaja veetmise võimalusi ta eelistab ja millised on ta poliitilised eelistused. Kohus leidis, et selline andmekogu tervikuna on demokraatiale liiga ohtlik. „See on päris võimas argument,” ütles Ginter.
Vandeadvokaadile teeb enim muret see, et riigi andmetele ligipääsu ei ole piiratud ainult kriminaalmenetluste puhul. „On olemas ka tsiviilmenetlus, on olemas igasugused julgeolekualased menetlused, on olemas teabehange ehk siis terve rida muid menetlusi, mis ei ole kriminaalmenetlus, kuhu need reeglid ei laiene. Meile öeldakse, et näe, kohus kontrollib, siis on kõik hästi, aga tegelikult on terve hulk muid menetlusi, kus neid andmeid saab samuti kasutada. Milline on tagatis, et neid andmeid siis välja ei nõuta?”
