1. Kas sina lased oma maksusoodustuse käest?

Alates 1. jaanuarist 2015 jõustub tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi peavad juriidilised isikud 10. veebruariks 2015 deklareerima kõik minevikus esinenud asjaolud, mis võivad mõjutada nende tulevast tulumaksukohustust. Selliseid tulumaksuvabastust võimaldavaid asjaolusid on absoluutselt igal ettevõtjal, mistõttu on väga oluline, et vastav tähtaeg ei jääks märkamata.

Eesti juriidilised isikud ning Eestis püsivat tegevuskohta omavad mitteresidendist juriidilised isikud peavad deklareerima asjaolud, mis võimaldavad investeeritud summasid hiljem maksuvabalt välja võtta. Teatavasti on näiteks väljamaksed kapitalist (nt kapitali vähendamise või likvideerimise kaudu) maksuvabad selles ulatuses, milles kapitali sissemakseid kunagi tehtud on. Siiani aga sissemakseid deklareerida ei tulnud – seda tuli teha alles siis, kui sooviti kapitali maksuvabalt välja võtta. Nüüd aga kaotab ettevõtja, kes sissemaksed deklareerimata jätab, hiljem võimaluse neid maksuvaba summana arvesse võtta.

Selleks, et vältida varem omandatud õiguste kaotamist, tuleb äriühingutel üle vaadata kõik ajaloo jooksul esinenud asjaolud, mis võimaldaksid äriühingu tulumaksukohustust vähendada, ning need õigeaegselt deklareerida. Deklareerida tuleb:

  • äriühingu omakapitali tehtud sissemaksed (kõigi aktsionäride/osanike poolt tehtud kapitali sissemaksed nii asutamisel kui ka hiljem, näiteks mitterahalised või rahalised sissemaksed ning ka ühendatud/jagunetud ühingutesse tehtud sissemaksed),
  • välisriigis kinnipeetud ja tasutud tulumaks,
  • saadud tulud, mille arvel saab maksta tulumaksuvabalt dividende ja teha väljamakseid omakapitalist,
  • teisele äriühingule kuulunud samasugused õigused, mis on saadud äriühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus.

Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb eeltoodud maksukohustuse tekkimist mõjutada võivad asjaolud deklareerida jooksvalt selle asjaolu esinemisele järgneval kuul.
Täiendava info saamiseks võtke ühendust meie ühinguõiguse, ühinemiste ja ülevõtmiste või maksumeeskonnaga.

2. Eesti avab oma e-teenused maailmale

Alates 2014. aasta detsembrist on välismaalastel võimalus taotleda Eesti e-identiteeti, mis annab välismaalastele Eesti elanikega samaväärsed võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks. Digi-ID abil saab näiteks allkirjastada dokumente digitaalselt ja kasutada mitmeid Eesti avaliku ja erasektori e-teenuseid ükskõik millisest maailma nurgast. Nii saavad ka välismaalased osa Eestis tavapäraseks saanud võimalusest, et kogu ettevõttega seotud nn paberimajanduse saab korda ajada kontorilaua tagant tõusmata.

E-residendi digi-ID teeb Eestis tegutsevatele ja Eestiga seotud välismaalastele ja välisettevõtetele tehingute tegemise sama lihtsaks nagu see on Eesti kodanikel ja siin püsivalt elavatel välismaalastel. E-residentsus ei anna aga siiski selliseid õigusi, mis kehtivad vaid kodanikele või residentidele.

Digi-ID abil on tulevikus võimalik näiteks:

  • asutada Eestis äriühing interneti teel,
  • allkirjastada äriühingu dokumente ja majandusaasta aruandeid ning esitada neid interneti teel äriregistrile ja teistele ametiasutustele,
  • vaadata maksuteateid ja deklareerida Eestis makse e-maksuameti kaudu,
  • pääseda ligi kõigile oma pangakontodele Eestis,
  • kasutada tasuta krüpteerimisteenust dokumentide turvaliseks edastamiseks ning
  • allkirjastada ja sõlmida lepinguid teiste digi-ID-d omavate isikutega.

Digi-ID-ga loodav ligipääs e-teenustele võimaldab e-residendil paremini ja otsesemalt kontrollida oma Eesti ettevõtete tegevust, vähendab vajadust vahendajate kasutamise järele ning kaotab ära vajaduse sõita Eestisse üksnes selleks, et tegeleda ettevõtte asjaajamisega. Samuti saab digi-ID-d kasutada asjaajamises mis tahes muu riigiga, kus digi-lahendused kättesaadavad on.

Välismaalastel, kes soovivad digi-ID-d taotleda, tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teenindusbüroo poole, esitada biomeetrilisi andmeid sisaldav taotlusankeet ning tasuda riigilõiv. Eesti välisesindustes hakatakse e-residentsust väljastama 2015. aasta jooksul. E-residendi digi-ID väljaandmise või sellest keeldumise otsuse teeb PPA 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse menetlusse võtmist. Digi-ID kehtivusaeg on kolm aastat.

Hetkel  ei ole täit selgust selle kohta, kas era- ja avalik-õiguslikud e-teenuste pakkujad teevad oma teenused e-residentidele sama kergesti kättesaadavaks nagu need praegu Eesti kodanikele ja püsivalt Eestis elavatele välismaalastele on. E-residentsus ei anna välismaalasele Eestis elamise luba ega õigust Eestisse siseneda. Kontseptsiooniga seonduvad võimalused ning mõiste “residentsus”, mis on kasutusele võetud teenuse reklaamimise eesmärgil, võivad kaasa tuua ettearvamatuid ja soovimatuid tagajärgi. Näiteks võib digi-ID kasutamine mõjutada tõlgendust sellest, kus asub äriühingu püsiv tegevuskoht või kust äriühingut tegelikult juhitakse. Nii võib Eesti äriühingu juhtimine välisriigist viia äriühingu poolt teenitud tulu topeltmaksustamiseni. Seda põhjusel, et rahvusvaheliste maksureeglite järgi võib maksustamise õigus olla nii sellel riigil, kus äriühing on registreeritud, kui ka sellel riigil, kust äriühingut juhitakse. E-residentsusega kaasnevate maksuprobleemide ennetamiseks on mõistlik planeeritavad tegevused ning äriühingu juhtimise mudel maksuspetsialistiga läbi arutada.Täpsemalt loe teema kohta meie maksuspetsialisti Kärt Anna Maire Kelderi artiklist „E-residentsuse varjatud karid ehk mis juhtub teisest riigist juhitud äriühinguga“ siit.

E-residentsus on väga põnev algatus ja võimalus, mida tasub Eestis ettevõtlusega tegelevatel või ettevõtet juhtivatel või seda plaanivatel välismaalastel kindlasti kasutada.

Täiendava info saamiseks võtke ühendust meie ühinguõiguse, ühinemiste ja ülevõtmiste või maksumeeskonnaga.

3. Välismaiste juhatuse ja nõukogu liikmete tasud maksu alla

Kuni 2014. aasta lõpuni maksustati äriühingu mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavad  tasud vaid siis, kui tasu maksjaks oli Eesti juriidiline isik või Eestis asuv püsiv tegevuskoht. 2015. aasta algusest hakatakse aga maksustama ka selliseid mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavaid  tasusid, mis on välja makstud välisriigi äriühingu poolt Eesti äriühingu heaks tehtud töö eest.

Lisaks rahalisele tasule hakatakse 2015. aastast maksustama ka mitterahalist tulu, mida mitteresident saab Eesti juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest.

Kui Eesti äriühingu juhatusse või nõukokku kuulub mitteresident, kes saab tasu välisriigi äriühingult, siis tuleks seadusemuudatuse valguses üle vaadata tema tööülesanded ning tasustamise alused. Kui Eesti äriühingu juhatuses või nõukogus olevad mitteresidendid saavad tasu näiteks välisriigis asuvalt kontserniettevõttelt seoses erinevates riikides paiknevate äriühingute juhtimisega, peab tasu maksja edaspidi suutma maksuhaldurile näidata, millises osas on nende tegevused seotud Eesti äriühinguga. Vastasel juhul võib maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma ise kindlaks määrata.

Maksuriskide vähendamiseks soovitame:

  • mitteresidendist juhatuse liikme lepingus leppida selgesõnaliselt kokku, et Eesti äriühingu juhtimise eest tasu ei maksta;
  • fikseerida mitteresidendist juhatuse liikme roll lepingus selliselt, et tema seosed Eesti äriühingu igapäevase tegevusega on võimalikult väikesed, ja ka reaalsuses seda nii hoida;
  • kui mitteresidendid hakkavad ka reaalselt Eestis tegutsema, siis maksta neile nende tegevuste eest eraldi fikseeritud tasu, et vältida maksuhalduri loomingulist lähenemist maksustamisel.

Maksukohustuse võib täita nii väljamakse tegija (registreerides end Eestis tööandjana) kui ka selleks volitatud Eesti äriühing. Juhul kui väljamakse tegija tasult tulumaksu kinni ei pea, on tulu saanud mitteresidendil endal kohustus esitada järgmise aasta 31. märtsiks tuludeklaratsioon, milles ta vastava tulu ise deklareerib.

Täiendava info saamiseks võtke ühendust meie ühinguõiguse, ühinemiste ja ülevõtmiste või maksumeeskonnaga.