15. oktoobril jõustus töölepingu seaduse muudatus, mille alusel saab ehitusvaldkonna töötaja nõuda edaspidi töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka alltöövõtu tellinud isikult. Kuna terve ehitusvaldkond toimib suuresti alltöövõtu baasil, siis tasub eriti suurematel ehitusettevõtetel uut kohustust tõsiselt võtta ning palgatud alltöövõtjate tausta süveneda. Kindlasti on mõistlik arvestada uue võimaliku kohustusega ka töövõtulepingus ning mainida vähemalt õigust vajalikku teavet saada.
Ehitusvaldkonna töötajaks on inimene, kes teeb hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid. Alltöövõtu tellinud isikuks on ettevõte või inimene, kes tellib oma ehitustööga seotud kohustuste täitmiseks nimetatud tööd teiselt isikult (üldjuhul peatöövõtja). Oluline on vahet teha, et alltöövõtu tellinud isikuks ei loeta objekti tellijat, sest tellijal ei lasu ehitustöö tegemise kohustust, vaid ta soovib tellida millegi valmimist.
Alltöövõtu tellinud ettevõttele saab esitada nõude, kui töötaja on pöördunud töötasu nõudega esmalt oma tööandja poole ja nõuet pole rahuldatud nelja kuu jooksul alates tasunõude osas tehtud kohtu- või töövaidluskomisjoni otsuse alusel täitemenetluse alustamisest.
Kui ehitustöölise tööandja jätab töötajale töötasu maksmata, siis vastutab alltöövõtu tellinud ettevõtja võlaõigusseaduse käenduse sätete alusel käendajana. Et vältida tagasiulatuvat mõju, rakendub alltöövõtu tellinud vastutus lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud ettevõtte ja töötaja tööandja vahel pärast seadusemuudatuse jõustumist.
Töötaja saab alltöövõtu tellijalt töötasu nõuda vaid ühe kuu töötasu alammäära ulatuses. See määr on hetkel 654 eurot, ehituse tegevusala keskmisest palgast 43%. Terves ulatuses saab töötaja töötasu nõuda ainult tööandjalt.
Ehitusvaldkonnas alltöövõtu tellinud ettevõtetele tähendab seadusemuudatus töökoormuse ja ajaressursi suurenemist. Tekkida võivad planeerimata tööjõukulud ja alltöövõtjate kohta tehtud päringute kulud. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata hoolsuskohustuse täitmisele ja selle hiljem tõendamisele.
Alltöövõtu tellija pääseb töötasu maksmise kohustusest juhul, kui ta suudab kohtus tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Selleks peab ta näitama, et on kontrollinud tehingupoole tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja sotsiaalmaksu maksmises.
Analoogseid nõudeid on Soome üldsiduvates kollektiivlepingutes olnud juba aastaid. Selline võimalus on sundinud peatöövõtjaid oluliselt hoolikamalt oma alltöövõtjaid valima, kuid praktikas on olukordasid, kus peatöövõtja oma alltöövõtja töötajate palgad maksab, siiski harva juhtunud.
