Kui üldjuhul väärtpaberite väljaandjad teavad, kes on nende investorid, siis esindajakontode kasutamisel ei pruugi see nii olla. See võib põhjustada väärtpaberite väljaandjale aga maksuriski, mida oleks mõistlik ennetada.
Mis on esindajakonto?
Esindajakonto on oma olemuselt väärtpaberikonto, mille vahendusel hoiab investeerimisteenust pakkuv isik väärtpabereid teise isiku (klient/investor) jaoks ja arvel, kuid enda nimel. Kui näiteks Kaido kasutab investeeringute tegemiseks panga teenuseid, siis Nasdaq Balti börsil väärtpaberite soetamisel võib registri järgi saada nende väärtpaberite omanikuks mitte Kaido, vaid pank, mis pakub esindajakonto teenuseid. Kui emitent teeb väärtpaberi eest väljamakseid, siis teeb ta need esindajakonto omaja pangakontole. Oma majandusliku sisu poolest on nende väljamaksete omanikuks siiski Kaido esindajakonto omaja klient ehk Kaido.
Määrava tähtsusega küsimus: kes on väljamakse saaja?
Esindajakonto haldurile tehtud väljamaksete puhul tekib küsimus, kas väärtpaberite emitent peab väljamakselt tulumaksu kinni pidama, kui väärtpaberitulu on selle saajale Eestis maksustatav tulu? Saaja tasandil võib maksukohustus tekkida näiteks füüsilisel isikul võlakirjaintresside, regulaarsete dividendide või muude kasumijaotiste ning fondiosaku eest makstavate intresside maksmisel. Seda muidugi juhul, kui füüsilisest isikust investor ei kauple läbi investeerimiskonto süsteemi või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Küsimuse vastus sõltub sellest, kuidas tõlgendada tulumaksuseaduse § 40 lg 2 p 1 erandit, mille kohaselt tulumaksu ei peeta kinni „residendist juriidilisele isikule, välja arvatud aktsiaseltsifondile, tehtavalt väljamakselt“. Täpsemalt sõltub vastu sellest, keda pidada väljamakse saajaks. Kas esindajakonto kasutamisel on väljamakse saaja esindajakonto haldur, kes füüsiliselt tõepoolest väljamakse saab? Või tuleb esindajakontost läbi vaadata ja väljamakse saajaks lugeda selle majanduslik ja lõplik saaja ehk esindajakontot kasutav klient? Väärtpaberite registri pidamise seaduse alusel on esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja, mis tähendab, et üldjuhul on emitendi vaates tema jaoks esindajakonto näol üks vastaspool.
MTA on avaldanud juhendi, mille järgi peab emitent esindajakontost läbi vaatama, et tuvastada, kas tal on tulumaksu kinnipidamise kohustus või mitte
Maksu- ja Tolliamet (MTA) on tõlgendanud tulumaksuseaduse § 40 lg 2 p 1 erandit selliselt, et regulaarsete dividendide väljamaksmisel on oluline välja selgitada, kellele esindajakontol olevad väärtpaberid kuuluvad – kas juriidilisele või füüsilisele isikule. Kui esindajakonto kliendiks on füüsiline isik, siis tuleb 7% tulumaksu kinni pidada, juriidilise isiku puhul mitte. Selleks, et investor saaks kinnipeetud tulumaksu oma tuludeklaratsioonil arvestada ja seda mitte topelt maksta, siis tuleb dividendi saaja maksudeklaratsioonidel isikustada.
Lisaks on MTA leidnud, et kui esindajakonto klient ei ole väljamakse tegijale teada, siis tuleb eeldada, et tehakse tulumaksuga maksustatav väljamakse. Kui näiteks dividendi maksvale emitendile ei ole esindajakonto kasutajate info teada, siis tuleb eeldada, et väljamakse tehakse Eesti maksuresidendist füüsilistele isikutele ning 7% tulumaksu tuleb kinni pidada.
Samasugune lähenemine kohaldub ka muude väärtpaberitulude kohta. Kui näiteks intressi maksev fond ei tea esindajakonto kasutajaid, siis tuleb eeldada, et esindajakonto kliendid on kõik Eesti maksuresidendist füüsilised isikud ning 20% tulumaksu tuleb kinni pidada. Kui aga ilmneb, et eeldus ei olnud õige, siis tuleb investoril hakata ise ülemäära kinni peetud tulumaksu riigilt tagasi küsima, tõendades maksukohustuse puudumist.
Üleskutse riigile: paned kohustuse, siis loo selle täitmiseks ka vajaminevad tööriistad
Esindajakonto taga olevate investorite tuvastamine on kahtlemata ressurssi nõudev protsess. Kuna tulumaksu tasumist läbi kinnipidamise kasutatakse juhul, kui kinnipidamine on lihtsam ja turvalisem, siis ei ole tulumaksu kinnipidamine sellistel juhtudel õigustatud. Paraku on see õigusfilosoofiline seisukoht.
Ka esindajakontode regulatsioonid ise ei õigusta tulumaksu kinnipidamise süsteemi kasutamist. Alati ei olegi emitendil selleks ka õiguslikku võimalust – seadus võimaldab börsiaktsiaseltsideks olevatel emitentidel nõuda infot üksnes selliste aktsionäride kohta, kellel on vastavas emitendis üle 0,5 protsendi aktsiatega. See seab kahtluse alla selle, kas tulumaksuseaduse § 40 lg 2 p 1 erandit tuleb ikka tõlgendada eelpool kirjeldatud viisil.
