2020. aastal võttis Euroopa Liit (EL) vastu esindushagide direktiivi[1], mis on osa algatusest „Uus kokkulepe tarbijatega“. Tõhusad tarbijakaitse-eeskirjad suurendavad tarbijate ostude kogumahtu, edendades seeläbi kaubandust ja turu arengut. Seetõttu on EL astunud ka sammu edasi ja kehtestanud tarbijate õiguste kollektiivse kaitse eesmärgil täiendavad õiguskaitsemeetmed esindushagide näol.
Direktiiv tagab teatud organisatsioonidele või avalik-õiguslikele asutustele õiguse esindada tarbijate rühma kollektiivselt ettevõtete vastu, olenemata asjaolust, kas tegemist on siseriiklike või piiriüleste meetmetega. Direktiiv võeti vastu 20. detsembril 2020 ja selles sisalduvaid nõudeid tuleb kohaldada alates 25. juunist 2023.
Mis on täpsemalt esindushagid?
Esindushagi näol on tegu juriidilise mehhanismiga, mis võimaldab ettevõtet kohtusse kaevata kollektiivselt tarbijate nimel, kelle õiguseid kõnealune ettevõte on rikkunud. Vastavad pädevad üksused võivad seega esitada kõnealuste tarbijate nimel siseriiklikesse kohtutesse või haldusasutustesse esindushagisid ettekirjutuste taotlemiseks, eesmärgiga peatada ettevõtete ja muude kauplejate ebaseaduslik tegevus, või ka tagada õiguskaitsemeetmed, mis hõlmavad tagasimakseid, ka toodete asendamist või parandamist.
Pädevad üksused: konkreetsed nõuded, mida tuleb täita
Pädev üksus on mis tahes konkreetselt määratud organisatsioon või avalik-õiguslik asutus, mis esindab tarbijate huve ja mis peab vastavalt seaduses ettenähtud kriteeriumitele olema:
- juriidiline isik;
- mittetulunduslikku laadi;
- sõltumatu ja mitte olema mõjutatud muude isikute kui tarbijate poolt– eelkõige ettevõtete või muude turuosaliste poolt; ja
- avalikustanud oma organisatsioonilise, juhtimis- ja liikmeskonna struktuuri, eesmärgid, töömeetodid ja ka eesmärgipärased tegevused.
Kasu tarbijatele ja uued väljakutsed ettevõtetele
Direktiivi eesmärk on leevendada probleeme, mis võivad takistada tarbijaid eelkõige õiguskaitsemeetmete rakendamisest, nagu näiteks rahaliste ressursside puudumise tõttu. Kuivõrd direktiiv võimaldab kolmandate isikute poolset rahastamist, võivad isegi ka väikese sissetulekuga tarbijad ühineda haginõude esitamisega. Samuti leevendab see menetlusõiguslikku koormust, kuna nõude ettevalmistamisega kaasneva töö teeb ära just pädev üksus. Seega muudab direktiiv igal juhul (kohtu)menetlused tarbijatele kättesaadavamaks.
Ettevõtjate jaoks tähendab see seda, et tarbijate õiguste rikkumise korral võib suureneda esitatavate nõuete arv ja ka nõutavate hüvitiste kogusumma võib suureneda, mis tähendab potentsiaalselt ka piiriüleste juhtumite arvu tõusu. Võimalike kollektiivsete nõuete vältimiseks peaksid ettevõtted seega hoolikalt jälgima oma vastavust ELi õigusele ja iga ELi liikmesriigi siseriiklikele nõuetele. Eelnev hõlmab lisaks üldisele tarbijaõigusele ka seadusi muudes erinevates valdkondades, milleks on näiteks andmekaitse, reisimine ja turism, finantsteenused ning energeetika ja ka telekommunikatsioon.
Esindushagide direktiivi ülevõtmise hetkeseis Eestis
Vaatamata esindushagide direktiivi ülevõtmise tähtajale (25. detsember 2022), ei ole Eesti ja ka mitmete teiste liikmesriikide seadusandjad eelviidatud kuupäevast kinni pidanud. Hetkeseisuga on avaliku informatsiooni kohaselt direktiivi ülevõtmine alles Justiitsministeeriumi õigusloome algfaasis, olles märgitud Justiitsministeeriumi 2023. aasta tööplaani. Seega ei ole veel kättesaadav ka seaduseelnõu, mis vastavalt tavapärasele õigusloome protsessile peab lisaks Vabariigi Valitsuse aruteludele läbima ka Riigikogus kolm lugemist enne vastuvõtmist. Ülevõtmisega on oluline hakata aga kohe tegelema, vastasel juhul on Eestit varitsemas järjekordne Euroopa Komisjoni poolt algatav rikkumismenetlus, mille tendents on viimastel aastatel just Eesti osas üha kasvamas.
Vaatamata asjaolule, et Eesti on direktiivi ülevõtmisega hilinenud, on kehtivas õigusraamistikus juba teatud võimalused tarbijate kollektiivseid huve kahjustavate tegevuse lõpetamiseks. Nimelt võimaldab tarbijakaitseseadus teha ettekirjutuse või pöörduda ka hagiga maakohtusse, eesmärgiga lõpetada tarbijate kollektiivseid huve kahjustav tegevus. Seejuures on kollektiivseid huve kahjustav tegevus defineeritud kui mis tahes tegu, mis riivab või võib riivata määramata arvu tarbijate ühiseid huve, olles vastuolus kohalduvate seadustega. Sellegipoolest ei ole eelnev direktiivist tulenevate nõuete täitmiseks piisav – puuduvad näiteks normid võimaldamaks kohaldada õiguskaitsemeetmeid ettevõtete suhtes kollektiivselt tarbijate nimel kahju hüvitamiseks, toote asendamiseks jmt meetmete rakendamiseks (nn heastamismeetmed).
Kui Eesti peaks üks hetk jõudma valmis direktiivi ülevõtmisega, näitab aeg, kas ka praktikas on teostatav asjaolu, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), seejuures oma piiratud ressurssidega, on valmis esitama ettevõtete vastu kahju hüvitamise hagisid. Fookuses on sel juhul just sellised komplekssed ja mahukad menetlused, mis hõlmavad potentsiaalselt paljusid asjasse puutuvaid tarbijaid, kellel kõigil on õiguste rikkumiste tõttu erinevad nõude suurused ja ka nõuet tõendavad asjaolud, mis jäävad kõik TTJA menetleda.
[1] Esindushagide direktiivi ametlik nimetus on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2020/1828, 25. november 2020, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ.
