Eestit on ootamas kopsakas trahv, sest riik pole siiani suutnud seaduseks vormida vilepuhumise direktiivi. Direktiiv jõustus 2019. aasta lõpus ja ülevõtmise tähtajaks oli 2021. aasta lõpp. „Arutelusid on olnud ja ühe versioonina on seaduseelnõu ka valitsuse laualt läbi käinud, kuid võeti tagasi, kuna sinna tuli tohutult muudatusettepanekuid. Praegu on eelnõu leebemas versioonis uuesti valitsuse laual tagasi ja ootab vastuvõtmist. Toimunud on päris palju arutelusid ja kaasatud on erinevaid huvigruppe. Oleme Poolaga kahekesi ainsad ELi riigid, kes pole direktiivi üle võtta suutnud,“ tõdeb advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson saates „Soraineni sagedus“.
Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil
Palju kära ei millestki
Eestis on vilepuhumise ehk rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ümber põhjuseta suurt paanikat üles keerutatud. Näiteks kardetakse, et sel moel antakse hoogu juurde alusetule pealekaebamisele ning ettevõtjatele tekib palju ebavajalikku lisatööd. Tegelikult puudutab seadus Madissoni sõnul ainult umbes 1% ettevõtetest Eestis ehk enam kui 50 töötajaga ettevõtteid, lisaks omavalitsusüksuseid, valitsusasutusi ja riikliku finantsjärelevalve subjekte ehk pankasid ja teisi finantsasutusi. „Suured ja endast lugupidavad ettevõtted teevad rikkumisest teavitamise kanali niikuinii, vaatamata sellele, kui palju neil Eestis töötajaid on,“ ütleb Madisson.
Rikkumisest teavitamise kanal kaitseb nii töötajaid kui ka ettevõtet
Paljudes riikides on juba sellised kanalid ammu loodud ja toimivad hästi. Seda kinnitab ka Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk: „Kuna oleme osa suurest kontsernist, olid meil mõned regulatsioonid juba olemas ja sellevõrra lihtsam tegutseda. Meil on rikkumistest teavitamise kanal olemas. Iga töötaja saab sinna saata üksikasjaliku kirjelduse oma juhtumist ja konfidentsiaalsus on tagatud. Nelja tööpäeva jooksul võtab vastutav ametnik rikkumisest teavitajaga ühendust ja hakkab asja uurima. Menetlusega tegeleb eraldi osakond, kuhu kuuluvad ettevõtte erinevate tiimide esindajad – HR, finants, õigus ja teised. Selle kanali kaudu on välja tulnud ja lahendatud ka tõsiseid juhtumeid – suures kontsernis võib kõike ette tulla.“
Teavitamiseks on kolm kanalit
Madissoni sõnul tuleb tänase eelnõu järgi ettevõttel luua eraldi osakond või määrata isik, kellele rikkumist puudutav info liigub. Kohustuslik on tagada teavitava isiku konfidentsiaalsus. Teemaga tegeletakse ja analüüsitakse, kas juhtum on tõsine või mitte, ning sellele vastavalt rakendatakse meetmed. Lisaks ettevõttesisesele kanalile luuakse ka riiklik kanal, kuhu saab pöörduda juhul, kui töötaja tunneb, et ta pole ettevõttesisese kanali kaudu kaitset saanud. Kui Läti näidet vaadata, siis aasta algusest on laekunud neile 75 teavitust ja pooled neist on vajanud täiendavat menetlemist. Viimaseks võimaluseks on avalikkuse teavitamine, nt ajakirjandusse pöördumine. Seaduse mõte on kaitsta mõlemat poolt – nii ettevõtjat kui ka töötajat.
Augustikuu „Soraineni sageduse“ saates tuleb juttu ettevõtte vastutustundlikust juhtimisest ehk ESG-st, sellega seotud direktiividest ning ESG eesmärkide täitmisest IT-ettevõttes Tietoevry ja advokaadibüroos Sorainen. Saadet juhib meie advokaat Oliver Ämarik. Saatekülalised on Tietoevry personalispetsialist Jevgenia Lukk ja Soraineni partner Karin Madisson, kes juhib ka büroo ESG-valdkonda.
Kuula saadet Äripäeva raadios või Soraineni Spotify’s!
Loe artiklit Äripäeva digilehest!
