Euroopas möllavast pandeemiast tingitud tööseisakud tekitavad välismaal tegutsevatele Eesti ehitusettevõtjatele maksuriski, kuna Eesti asemel võidakse nende äritulu hakata maksustama selles välisriigis, hoiatab meie vandeadvokaat Kaido Künnapas Ärilehes.
Paljud Eesti ehitusettevõtjad tegutsevad piiriüleselt Soomes, Rootsis, Norras ja muudes lähiriikides – kes tarnib ja püstitab maju, kes teeb alltöövõttu mõnele töölõigule, kes ehitab iseseisvalt kohalikele lõpptellijatele. Kui võimalik ning kohaliku turu olud ei nõua, siis on võetud eesmärgiks tegutseda Eesti OÜ kaudu ning hoida oma tegevus välismaistel ehitusplatsidel lühemana ajapiir, mis tekitab seal riigis püsiva tegevuskoha – reeglina 6 või 12 kuud. Seda põhjusel, et ehitusplatsi ajaline kestus määrab, kuidas seal tegutseva ehitusettevõtja tulu maksustatakse.
Kui ehitustegevus on lühem kui vastav ajapiir (Soomes, Rootsis ja Norras on see näiteks 6 kuud), siis maksab ehitusettevõtja oma ärituludelt tulumaksu Eesti maksureeglite järgi. Kuna Eestis maksustatakse OÜ kasumit ainult jaotamisel, siis on see kahtlemata ihaldusväärne lahendus. Seetõttu kasutavadki paljud ehitusettevõtjad mudelit, kus seda piiri ei ületata.Kui ehitustegevus ületab vastava ajapiiri, siis peab OÜ hakkama maksma tulumaksu selles välisriigis ning registreerima seal oma püsiva tegevuskoha.
