Donald Trumpi kohtuprotsessi valguses käis meie jurist Eva Lennuk „Terevisioonis“ rääkimas USA vandekohtunike süsteemist.
Vandekohtunike süsteem on Lennuki sõnul Eesti kohtusüsteemist põhimõtteliselt väga erinev. Kuigi ka Eestis on esimese astme kuritegude puhul üldmenetluses kaks rahvakohtunikku, kes mõistavad koos nii-öelda professionaalse kohtunikuga võrdsetel õigustel kohut, siis USA-s on olemas kaks vandemeeste kogu. Neist tuntuim on väike vandemeeste kogu (petit jury või trial jury), mis on see 12- või 6-liikmeline kogu, mida inimesed Lennuki sõnul sageli teleseriaalides või filmides näevad.
Sinna kutsutakse täisealisi USA kodanikke juhuvalimi alusel ehk nii-öelda loteriiga. Kutse saanud inimesed peavad kodanikukohustuse alusel vandemeestekogu töös osalema ja neile makstakse selle eest umbes 50 dollarit päevas.
Vandekohtunikke valitakse hoolikalt
Kui protsess on alguse saanud, toimub vandekohtunike valimine. Selleks küsitlevad kaitsja, süüdistaja või esindaja 30-50 kutse saanud isikut – eesmärgiga välja selgitada, millised on nende hoiakud näiteks kohtuasja ja kohtualuse suhtes ning kas nad on võimelised erapooletult õigust mõistma.
Samas lähtuvad mõlemad pooled juba vandekohtunike valikul oma huvidest. „Näiteks Johnny Deppi case’is rääkis tema advokaat, et nad otsisid vandemehe valikul nii-öelda täiuslikku õhtusöögi külalist, kes on piisavalt haritud, et mõista, mis need laimu reguleerivad seadused on ja kes ei oleks liiga suur (Johnny Deppi) fänn, sest vastaspool võib ta lihtsalt eemaldada,“ tõi Lennuk näite.
Eksperdid analüüsivad kehakeelt
„See on kohtuprotsessi ülioluline osa, et igal osapoolel on õigus vandekohtunik põhjenduseta kõrvaldada,“ sõnas Lennuk. Näiteks istuvad saalis eksperdid, kes analüüsivad vandekohtunike kehakeelt ja kui neile tundub, et mõni vandekohtunik pole valmis nende poolele sobivat otsust langetama, võivad nad lasta ta ilma põhjendust esitamata eemaldada. Samamoodi esineb ka põhjendatud eemaldamisi, kui näiteks küsimise ehk voir dire’i käigus tuleb välja, et isik pole võimeline erapooletult õigust mõistma.
Vandekohtunikud otsustavad, kas kohtualune on süüdi või mitte, karistust nad ei määra. Kriminaalasjades saab vandemeeste kogu süüdimõistva otsuse langetada vaid ühehäälselt. „Kriminaalasjades peab olema üksmeelne otsus. Selles seisnebki vandemeeste kogu kõige suurem trump ja ka kõige suurem nõrkus minu arvates. Kui on mingigi kahtlus kuriteo, selle koosseisu või elemendi suhtes ja üks vandekohtunik sellega (otsusega) ei nõustu, siis süüdimõistvat otsust ei saa sealt tulla,“ rääkis jurist.
