Filmindus on üks neist sektoritest, kus tänu heale taustsüsteemile ja valdkonna proffe koolitavale korralikule filmikoolile on Eestil hea võimalus teenida kopsakat tulu, kuid takistuseks on puudulik rahastus. „Filmitööstus töötab kahesuunaliselt – üks suund on Eesti filmid ja nende rahastamine ning teine pool on Eesti võttekohana välismaistele filmidele. Eriti kehvas seisus on just see teine suund puuduliku riikliku tagasimaksemeetme tõttu. Tagasimaksesüsteem töötab nii, et kui riiki tullakse tegema filmivõtteid, siis maksab riik osa rahast filmitegijatele tagasi. Tagasimakseid tehakse selleks, et meelitada filmivõtteid Eestisse – riigid konkureerivad sellel turul omavahel nagu mis tahes teiseski valdkonnas. Meie tagasimaksesüsteem toimib küll kiiresti, selgelt ja väga läbipaistvalt, kuid murekoht on riigi kehtestatud põhjendamatu katus – 2 miljonit eurot aastas – mis on selgelt ebapiisav olnud juba aastaid. Tagasimakselae tõttu kaotame oma positsiooni filmiteenuste turul väga kiiresti,“ tõi produtsent ja helirežissöör Ivo Felt välja Eesti filminduse põhiprobleemi saates „Soraineni sagedus“.
Filmitööstusel on potentsiaali tuua Eestisse miljoneid
Filmitööstus toob riikidesse, sh Eestisse raha sisse miljonites. Meil on piisavalt kõrgel tasemel spetsialiste, et pakkuda välismaistele tegijatele filmivõtte teenust – heli, grimm, kostüüm, montaaž, animatsioon, režissöörid, operaatorid, näitlejad jne. Eestis makstakse meie spetsialistide palgad ja lisaks jääb meie majandusse ja võimendub siin suur hulk täiendavat raha, mille toovad sisse filmi tootmisega seotud sajad kuluartiklid, nt ostetakse filmivõteteks ehitusmaterjale ja kütust, pakutakse majutust ja toitlustust jne. Tagasimakselae kaotamine annaks Eestile teiste riikide, nt kas või Läti ja Leeduga võrreldes olulise konkurentsieelise, lisas Felt.
Autoriõiguste kokkuleppe puudumine võib filmi riiulile panna
Filmitegijatel tasub ennast kaitsta ka õiguslike karide eest. „Filmimaailmas on kõige suurem murekoht autoriõigused – kellel need tekivad, kuidas need üle antakse, kuidas produtsent õigused omandada saab ning kus ja kuidas filmi näidata tohib,“ loetles advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Olivia Kranich juristi peamiseid kokkupuutekohti filmikunstiga. „Läbi tuleb mõelda kõik nüansid, kuidas õigused filmi tootmise protsessis n-ö liiguvad – alates loost, mis filmi aluseks on, kuni filmis kasutatud muusikani. Läbi tuleb mõelda ka see, millise riigi õigust vaidluste korral kohaldatakse. Advokaadi ülesanne on koostada lepingud nii, et kõik nõutavad õigused läheksid vajalikus ulatuses üle. Keegi ei taha sellist olukorda, et valmis filmi näitamise keelab keegi, kes leiab, et film riivab tema õiguseid, olgu selleks näitleja, kes pole rahul sellega, kuidas tema töö ekraanil paistab; eluloofilmi puhul isik, kellest film räägib või mõne filmis esitatava teose autor. Iga muusikateos; iga kunstiteos seinal; iga maja, mille näitamise suhtes võivad arhitektil olla autoriõigused – tuleb veenduda, et kõigi teoste näitamise õigused on olemas,“ selgitas Kranich advokaadi eeltöö detailsuse astet ja olulisust. Kõigi mõeldavate probleemide läbi kaalumine on massiivne töö ning kõik õigused tuleb omandada enne filmitegemise aktiivset algust, lisas ta.
Eesti filmindust aitaks oma stuudio ja parem rahastus
„Kustutaksin ära kehtiva tagasimakselae, suurendaksin oluliselt riiklikku finantseerimist ja ehitaksin lõpuks valmis filmistuudio,“ nimetas Ivo Felt kolme prioriteeti, mis Eesti filminduses esimesena ära tuleks teha, et tööstus saaks jõuliselt areneda.
„Soraineni sageduse“ saatest
„Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Kaupo Lepasepp ja Mario Sõrm filmindusega seotud autoriõiguste ja filmikunsti rahastamise üle. Saatekülaliseks oli produtsent ja helirežissöör Ivo Felt ning advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Olivia Kranich. Olivia nõustab kliente mh intellektuaalse omandi õiguste, sh autoriõigustega seotud küsimustes ning on aidanud sõlmida lepinguid mitmete filmide valmimise protsessis.
Kuula saadet Äripäeva raadios
või Soraineni Spotify’s
