Tänavu aasta 1. juulist jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), mis reguleerib füüsilise isiku võlgade ümberkujundamist, kohustustest vabastamist, maksejõuetusavalduse esitamist ja läbivaatamist.
Kuigi pankrotiseaduse reguleerida jääb jätkuvalt füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine, siis ülejäänu füüsilise isiku makseraskustega seonduv on koondatud FIMS-i.
Ühtne maksejõuetusavaldus
Bürokraatia vähendamiseks ja menetluste algatamise lihtsustamiseks on FIMS-iga loodud võimalus koostada ühtne maksejõuetusavaldus, millega saab kõikehõlmavalt algatada samaaegselt nii pankroti, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlust. Avalduse esitamise õigus on võlgnikul, abikaasadel ühiselt ning FIE-del.
Kogu protsessi lihtsustamiseks on justiitsministri määrusega välja pakutud ka kindlad vormid sõltuvalt avalduse liigist (võlgniku, võlausaldaja või abikaasade ühine maksejõuetusavaldus). Maksejõuetusavaldus tuleb esitada kohtule ning selle menetlemisel kohaldatakse pankrotiseadust koos FIMS-is tulenevate eranditega.
Rõhk võlgniku nõustamisel
FIMS paneb põhirõhu võlgniku enda toetamisele ja motiveerimisele võlgadest välja rabelemisel. Selleks suurendatakse nõustamise osakaalu, et võimalikult palju kaasata füüsilisest isikust võlgnikku panustama enda finantsprobleemide lahendamisele.
Nõustamisel mängib keskset rolli usaldusisik, kes toetab võlgnikku terve menetluse kestel ning aitab tuvastada võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda ning võimalusi makseraskuste ületamiseks. Usaldusisiku ülesannete hulka kuuluvad ka võlgnikule toe pakkumine kohustustest vabastamise ja võlgade ümberkujundamise menetluses.
Kuigi usaldusisiku põhifunktsioon on toetada võlgnikku ning innustada teda võlgasid tasuma, peab ta nii kohtule kui ka võlausaldajale edastama erapooletult teavet võlgniku olukorra kohta ning vajadusel tegema ka järelevalvet võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku nimetab kohus peale maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist ning võlgniku seisukoha ärakuulamist.
Menetluste lihtsustamine ning võlgade ümberkujundamise osakaalu suurendamine
Selleks, et võlgnikul oleks huvi alustada oma finantsteekonda uuelt ja puhtalt lehelt, peab seadus vajalikuks, et selle protsessi läbimine oleks võimalikult lihtne, kättesaadav, kiire ja odav. Eesmärgi tõhustamiseks vähendab seadus võlgniku kohustustest vabastamise perioodi 3 aastale ning annab võlausaldajatele õiguse taotleda võlgade ümberkujundamismenetluse algatamist.
Siiski tuleks aga tähele panna, et kohustustest vabastamise menetluse eeltingimuseks on pankroti väljakuulutamine ning võlgade ümberkujundamiseks võlausaldaja algatusel peab võlgnik andma oma nõusoleku. Eelnimetatud abinõud võiks ideaalis teenida ka võlausaldajate huve, kuna seab eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamise määra tõstmise läbi võlgade ümberkujundamise menetluste osakaalu suurendamise.
Koos usaldusisiku nõustamisega on seadusega võetud sihiks vähendada pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluste arvu ning minimeerida võlgniku tahet ja võimalusi kirjutada oma võlad korstnasse. Selline meetod võiks ideaalis tõsta võlgniku vastutustunnet oma tegude eest ning võlausaldajate paindlikkust pikendada rahaliste kohustuste tähtaegu, luua maksegraafikuid ning võtta vastu osamakseid.
