Meie vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko ütles ERR-ile, et moraalse kahju hüvitamine kehavigastuste tekitamise eest suuremate summadega on positiivset pretsedenti loov otsus ning ta usub selle kandumist ka tsiviilasjadesse.
Nimelt mõistis Tartu maakohus moraalse kahju hüvitisena välja 100 000 eurot naabrinaise koerte poolt rängalt puretud noorele naisele. Koerte omanikule mõisteti kümme kuud vangistust, millest tuleb kohe ära kanda kaks kuud.
Gritsenko sõnul on tegemist väga suure ja ebatavalise kahjuhüvitise summaga Eesti kohtupraktikas. Šokivangistuse määramises pole tema sõnul aga midagi ebatavalist. „Reaalse vangistuse määramine oleks teatud määral ebatavaline, kui varasemad karistused puuduvad,“ lisas ta.
Gritsenko tõi välja, et riigikohtul valmis 2023. aastal analüüs, mis kajastas perioodil 2020–2022 tervise kahjustamise korral moraalse kahjude hüvitamise rahalist suurust. „Mõistetud hüvitised nendel juhtudel jäid 100 ja 12 000 euro vahele, keskmine hüvitatud summa oli 1752 eurot,“ ütles vandeadvokaat, lisades, et aastatel 2018–2019 oli aga kõige suurem välja mõistetud hüvitis 17 000 eurot.
Gritsenko sõnul võib kahju hüvitamine naabrinaise koera tekitatud kehavigastuse eest luua suundumuse, kus inimesed hakkavad rohkem kohtu poole pöörduma selliste juhtumitega, seda ka tsiviilasjades. Tema sõnul olid varem hüvitatavad kulud nii väikesed, et see ei katnud vahel ka kohtukulusid. „Kui senini on pigem välja mõistetud kohtupraktikas väiksed summad moraalse kahju hüvitamiseks, mis kuidagi ei ole piisavaks hüvitiseks hingeliste kannatuste eest, siis on meeldiv näha, et selline praktika on hakanud muutuma.“
