Sel nädalal meedias kõlanud seisukoht, nagu tervise- ja tööminister Peep Peterson ei saa oma lobistitausta tõttu töötada valitsuses, on meelevaldne, kirjutab meie partner Carri Ginter.
Mina ei saa hädakisast Peep Petersoni teemal aru. Väide, nagu ei tohiks endine ametühingujuht olla tööminister, on sama tark nagu väita, et advokaat ei tohi olla justiitsminister või kaitseväe endine juht kaitseminister. Juhis seda ka ei ütle.
Huvide konflikti korral peab konkreetsed otsused tegema hoolikalt ja menetlust jälgides. Otsuse tegemisest võib ennast taandada, määrata selle tegemiseks komisjoni või asendada teise ministriga vajalikel hetkedel. Palju kisa ei millestki.
Õiguslikult palju põnevam on küsimus, kas eelmise valitsuse hea tava üldse uuele valitsusele mingit mõju omab. Tegemist ei ole õigusaktiga. Vanal valitsusel pole uue valitsuse toimimise reguleerimiseks jälle mingit mandaati. Teisisõnu võib uus valitsus seda teksti õiguspäraselt lihtsalt ignoreerida.
Ja kui olekski seadus, on meil olemas väärtuslik kogemus alkoholiaktsiisidega. Riigikohus ütles selgelt välja, et eelmise riigikogu aktsiisiredel pole kuidagi uuele riigikogule tema otsustes takistuseks. Miks peaks valitsuse tekstidesse kuidagi teisiti suhtuma?
Nii, et palju kisa ei millestki. Suhtekorralduslikult jällegi nutikas spinn. Kes tegi?
Käesolev kirjutis ilmus autor ajajoonel Facebookis. Äripäeva ja Postimehe toimetused avaldasid teksti autori loal. Loe pikemalt Äripäeva veebist või Postimehest.
