Käesolev aasta on ettevõtete jaoks märgiline: tänavustest tulemustest sõltub, kui palju tuleb järgmisel aastal nn julgeolekumaksu ehk ettevõtete kasumimaksu maksma hakata, kirjutab Postimees.
Ettevõtte tulumaksu aluseks on maksueelne kasum. Lisaks võetakse arvesse ettevõttega mitteseotud kulud ja väljamaksed ning maksueelise saamise eesmärgil tehtud tehingute summa.
Meie maksuekspert, advokaat Hanna Esko, selgitas, et maksubaas koosneb konsolideerimata maksueelsest kasumist. Sellele lisatakse tagasi kuluread, mida ei tohiks ärikuluna arvestada, kuivõrd need ei seondu ettevõtlusega, kui neid pole varem eraldi maksustatud.
„Tulumaksuseaduse järgi ei tohi äriühingud ettevõtlustulust maha arvata näiteks sunniraha, trahve, intresse ajatamata maksuvõlgadelt, kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu ja muidki väljaminekuid,“ märkis Esko.
Kui sellised kuluartiklid on maksustatud tulumaksuseaduse alusel erisoodustuse, kingituse, annetuse, vastuvõtukulu või dividendina, neid julgeolekumaksu arvutamisel maksubaasi tagasi lisama ei pea.
„Ettevõtlusega mitte seotud kulud on teatud juhtudel konkreetselt määratletud, kuid teisalt on tihti tegemist määratlemata õigusmõistega,“ ütles Esko. „Maksumaksja jaoks tähendab see hoolikat järje pidamist kuluridadel ning nendega seotud maksuridadel. Kui maksubaas on kokku löödud, arvestatakse sellelt kaks protsenti julgeolekumaksu.“
Keerulised olukorrad
Veel keerulisem lugu on maksueelise saamise eesmärgil tehtavate tehingutega. Millised tehingud sellisteks liigituvad, seadus ei ütle – vastava otsuse teevad maksuametnikud.
„Kas tehing on tehtud maksueelise saamise eesmärgil, selgub maksukontrolli ja kohtumenetluse käigus,“ nentis advokaat. „Menetlused kipuvad venima, mistõttu tuleb arvestada, et julgeolekumaksu kehtivuse ajal tehtud tehingu osas korrigeeritakse maksuarvestust tagantjärele, mis võib kaasa tuua maksuintressi. Kui ettevõte satub maksukontrolli, soovitame pidada aru advokaadiga, kas tasuda maks ja see vaidlustada (intress sel ajal ei kogune) või oodata maksu tasumisega lõpliku tõe selgumiseni kohtus.“
Avansilise kasumimaksuga tekib ka probleem, et paberil võib olla vara väärtus kasvanud, aga raha pole teenitud. Näiteks kui osaühingule kuulub kinnisvara. Rahandusministeerium ütleb, et maksueelset kasumit arvestatakse vastavalt raamatupidamisreeglitele: kui tekib kasum kinnisvara ümberhindlusest, on tegu maksustatava kasumiga.
Nii võib tekkida soov vara amortisatsiooni suuremana näidata ehk väärtust vähendada, aga siingi on konks. „Ilma ühtegi raamatupidamislikku lisaliigutust tegemata võib rahavoogude puudumine ühingule tähendada maksuvõla tekkimist,“ märkis Esko.
Sellest, kuidas maksuvõlga vältida ja mida peaksid silmas pidama osaühingu kaudu börsidele investeerijad, loe lähemalt täispikast artiklist.
