Pikalt veninud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud sidevõrkude turvalisuse määrusega keelataks Eesti sidevõrkudes ebademokraatlikest riikidest pärit seadmed ja tarkvara. Näiteks ei tohiks Eesti võrkudes kasutada aastast 2026 enam Huawei riist- ega tarkvara. Meie partneri, vandeadvokaat Allar Jõksi hinnangul on kurikuulus seaduseelnõu 301 vastuolus põhiseadusega.
Muutmata kujul vastu võetud seadusega kaasneb õiguslik kaos
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) algatas valitsus eelmise aasta detsembris. Eelnõuga laiendatakse sideteenuse mõistet selliselt, et sideteenuse alla kuuluksid ka andmesidel põhinevad uued teenused – näiteks Skype, WhatsApp, Viber. Eelnõu kätkeb aga palju muudki. Näiteks sätestatakse seal ka väga suure läbilaskevõimega sidevõrgud ja väikese levialaga raadiosagedusi kasutatavad juurdepääsupunktid, millest viimaste puhul on silmas peetud 5G võrku.
“Seaduseelnõu 301 menetlemine Riigikogus tõotab kujuneda mälestusmärgiks Eesti õigusloomelisele saamatusele. Sidevõrkude turvalisuse eelnõu on minu hinnangul nii formaalselt kui ka materiaalselt vastuolus põhiseadusega,” ütleb Jõks
Teine sisuline vastuolu seisneb selles, et eelnõuga soovitakse kinnitada elektroonilise side seaduse paragrahv 111, mis loetleb väga laiad alused, milliseid sideandmeid säilitatakse.
Jõksi sõnul pole politseil, prokuratuuril ega kohtul mingeid sideandmeid võimalik kasutada, sest säte on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Säilib segadus ja teadmatus sellest, mida ja kes täna Eestis inimeste sideandmetega teeb. Mida peaks tegema sideettevõtjad näiteks kui täita tuleb nõudeid, mida riigikohus on pidanud Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks.
Jõksi hinnangul on ainuke võimalus tagada kooskõla euroliidu õigusega, õiguskaitseorganite töövõime, kui ka inimeste põhiõigused, kui mitte võtta SE301 sellisel kujul. Seejärel teha koos õiguskantsleri ja teiste õigusteadlastega ESS § 111 lg 2 korda.
“Muidugi võib ka mitte midagi teha. Aga siis võivad kaasneda ohud, millele president Kaljulaid eile riigikogu vastutusest rääkides osundas. Kindlasti on seadusandjal tore õigusloomelise auto tagaistmel mõnuleda. Aga vaid seni, kuni juht on adekvaatne ja pidurid korras,” tõdeb Jõks.
Vaata lähemalt Ärilehest.
