Eesti Advokatuuri üldkogul äriõiguse töötuba juhatanud Soraineni partner ja vandeadvokaat Karin Madisson räägib Eesti äriõiguse arengust ja väljakutsetest.
Millised on praegu Eesti äriõiguse suurimad väljakutsed?
Tõstaksin esile neli olulist valdkonda, millega tuleks tegeleda või rohkem tegeleda. Äriseadustik on meil teatavasti pärit 1995. aastast ja seda on nüüdseks täiendatud ligi 100 korda. On ilmselge, et mõni valdkond on saanud rohkem tähelepanu ja mõni on jäänud tagaplaanile. Näiteks oleme Maailmapanga uuringu kohaselt väikeomanike kaitses üsna nigelal kohal. Peaksime mõtlema, kuidas teha end atraktiivseks riigiks välisinvestoritele ning anda kindlustunnet ka enamusaktsionäridele ja -osanikele. Samuti tuleks aidata kaasa töötajatele osaluse andmise võimalustele. Nii näiteks reguleeriti Lätis töötajate optsioonid ja osaluse tagasi andmine peale töösuhte lõppu, mida tuleks ka Eestis teha, et tööandjad oleksid julgemad jagama osalust töötajatele, suurendamaks nende motivatsiooni ja soovi panustada ettevõtja arengusse.
Radikaalsemaid samme vajab juba ammu probleemne välismaalastele pangakontode avamise küsimus. Teatavasti peab iga aktsionär või Väärtpaberite Keskregistrisse kantud osaühingu osanik omama Eestis väärtpaberikontot, mida neile aga pankades avada ei taheta. On selge, et see riivab oluliselt välismaalaste võimalust Eestisse investeerida ning selliste aktsiate või osadega tehingute tegemine on takistatud. Seetõttu näeme jällegi tagasi tulevat aega, kus asutati riiulifirmasid ja kasutati variaktsionäre. Väga suure arvu omanikega ühinguid meil sisuliselt ei näe, kuna selliste ühingute korporatiivne haldamine Eestis on üsna keeruline ning pigem on suundumus vastavad struktuurid teha väljaspool Eestit.
» Loe kogu artiklit Eesti Advokatuuri kodulehelt
