ESG (environmental, social and corporate governance – inglise keeles) ehk jätkusuutlik ja vastutustundlik ettevõtlus on tipptasemel õigusteenuse juures omandanud tänaseks keskse koha ja sellega peavad kohanema lähiajal kõik, nii väikesed kui ka suured ettevõtted ja organisatsioonid, kirjutatakse Delfi Roheportaalis avaldatud intervjuus, kuhu panustasid meie partnerid Carri Ginter ja Karin Madisson ning jurist Maarika Maripuu. Carri toob sel sügisel jätkusuutlikkuse teemad avalikkuse ette, modereerides Impact Day festivali VIP-laval toimuvaid ettekandeid.
Millised on praegu kõige olulisemad õigusalased väljakutsed, mis on seotud jätkusuutlikkuse ja keskkonnaga?
ESG valdkonna pidev ja kiire areng toob endaga kaasa õigusaktide virvarri Euroopa Liidus. Olgu see järgmise kolme aasta jooksul kehtima hakkav kohustus esitada majandusaasta aruande tegevuskava seas ka oma kestlikkusaruanne, mis sisaldab muuhulgas detailseid ülevaateid ettevõtte poliitikatest ning tegevusplaanidest, või siis soolise tasakaalu suurendamine või rohepesu vältimine. ESG teemad puudutavad igat ettevõtjat ja mida varem nendega tõsiselt tegeleda, seda suurem konkurentsieelis ka saadakse.
Asjakohaste direktiivide ja määruste maailm on kirju ning juristilgi on keeruline selles orienteeruda, rääkimata neist, kes õigusvaldkonnaga tihti kokku ei puutu. ESG seadusandlusest kinni pidamata jätmine võib aga endaga rängad tagajärjed kaasa tuua, näiteks üüratud trahvid, kasumi konfiskeerimine või riigihangetel osalemise keeld. Lisaks eeltoodule peavad ettevõtjad panema rohkem rõhku andmete kogumisele ning haldamisele, näiteks jalajälja mõõtmisele ning teabe avalikustamisele. Andmete maht on liiga suur, et seda Excelis hallata, mistõttu toob see kaasa lisakulutusi. Samas selleks, et Euroopa tasandil oleks olemas mingilgi määral andmed, on ellu kutsutud n-ö taksonoomia süsteem, mida tuleb järgima hakata pea 200 suurimal Eesti ettevõtjal. Selle andmestiku alusel annab tulevikus teha järeldusi ja tirida või tõugata seal, kus vaja.
ESG regulatsioonide osas järge hoida on eriti keeruline neil, kes tegelevad mitmes jurisdiktsioonis. Praegu ongi õigusvallas kõige olulisem olla ise uute muudatuste ning algatustega kursis ja aidata teistel ESG raames orienteeruda. Ühe näitena võib tuua peagi Euroopast tuleva roheväidete direktiivi, mis toob kaasa kõrged trahvid igasuguste turunduslike ja küsitava sisuga roheväidete esitamisel. Sorainenis on selleks olemas spetsialiseerunud ESG tiim, mis tegeleb nii teavitustööga kui õigusnõu andmisega ning ESG poliitikate väljatöötamise ja elluviimise abistamisega.
Milline roll on täna õigusteadlastel ja advokaatidel jätkusuutlikkuse küsimustes?
Juristid on ettevõtjatele oluliseks abiks, et tagada nende teadlikkus ESG regulatsioonist, et neil oleks võimalik sellest kinni pidada ning muudatustega kohaneda juba enne, kui need kehtima hakkavad. Kokkupuuted paljude erinevate klientidega annavad advokaatidele lisaks õigusalastele teadmistele ka tugeva turuülevaate, tänu millele tekib tervikpilt sagedamatest vigadest ning teemadest, mida näiteks meedias selgitada.
Veel suurem roll seisneb selles, et teha inimestele selgeks lihtne asi – ESG ei ole turundus.
Environmental ehk keskkonna osa on juba väga paljude regulatsioonidega kaetud ja sellega oleme enam-vähem harjunud, aga järjest enam regulatsioone tuleb ka social ehk sotsiaalsesse ja governance ehk juhtimise valdkonda.
Sotsiaalses valdkonnas võib advokaatidest abi olla diskrimineerimise või ahistamise vastaste poliitikate väljakujundamisel või töökeskkonna riskide väljaselgitamisel, aga veelgi olulisemaks on muutunud töötajate koolitamine ja vastavate rikkumiste korral sisejuurdluste läbi viimine, mida n-ö majasiseselt on keeruline objektiivselt teha.
Juhtimise valdkonnas näeme vajadust korruptsioonialaste reeglite, kaasamise reeglite, vilepuhumise reeglite jms väljatöötamisel, oleme klientidele abiks ka juhatuse liikmete poolsete rikkumiste ennetamisel ja väljaselgitamisel ning erikontrollide läbiviimisel.
