Tervise- ja tööminister Peep Petersoni juhtumi lahendusest sõltub see, milliseks kujuneb valitsuse tõsiseltvõetavus enda otsuste rakendajana, leiab meie partner ja endine õiguskantsler Allar Jõks Postimehele antud kommentaaris.
Värske tervise- ja tööministri Peep Petersoni (SDE) ametisse sobivuse asjus on tekkinud kahtlusi, justkui läheks tema ministriks määramine vastuollu eelmise valitsuse mullu 18. märtsil vastu võetud lobistidega suhtlemise hea tavaga. Muu hulgas on tavas kirjas, et lobistideks võivad olla näiteks ametiühingud – seega peaks ka endine ametiühingute keskliidu juht Peterson liigituma lobistiks. Kui ametiisik vahetult enne ametisse asumist töötas lobistina, peaks ta juhendi järgi aasta jooksul hoiduma toimingutest ja otsustest eelnevalt esindatud lobisti või tema esindatava suhtes. Seega peaks Peterson end ministrina taandama otsustest, mis puudutavad ametiühinguid.
”Hea tava ei ole õigusakt, mille rikkumisele järgneks sanktsioon. Küll sõltub Peep Petersoni juhtumi lahendusest see, milline saab olema vabariigi valitsuse tõsiseltvõetavus enda kehtestatud otsuste rakendajana. Samuti mõjutab see laiemalt õiguskuulekust. Kui juhtumile vaadatakse läbi sõrmede, siis tekib avalikkusel õigustatud küsimus, miks teised peaksid lobistidega suhtlemise head tava järgima,” selgitas Jõks.
Jõks lisas, et mõttekäik, mille kohaselt tava ametiühinguid ei hõlma, kuivõrd Ametiühingute Keskliit esindab kõiki Eesti töötajaid, on mõnevõrra lihtsustatud. ”Ametiühingute Keskliit on siiski ühe ühiskonnagrupi esindaja. Minister on aga andnud ametivande, lubades pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele,” rõhutab Jõks.
Loe lähemalt Postimehest.
