Meie partner ja endine õiguskantsler Allar Jõks leiab, et enne rahvahääletusel valiku tegemist peab iga hääletaja mõistma, mis on «jah» ning «ei» valiku tulemus. «Kahtlen, kas põhiseadusega on kooskõlas küsimus, kus «Jah» vastus on riigiorganitele siduv aga «Ei» vastus mitte,» leiab ta.
«Rahvahääletus kui pettus? «Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?» Rahvahääletuse otsus muu riigielu küsimuses on õiguslikult siduv. Kui enamus vastab «Jah», siis järeldub, et keelatud on muuta perekonnaseaduse § 1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Kui enamuse vastus on «Ei», siis pole selge, millise keelu või kohustuse rahvahääletuse otsus riigiorganitele kaasa toob,» kirjutab Allar.
Probleemsed küsimused on osa kevadisest abielureferendumist. Kuigi valitsuskriisi lõpetamisel lepiti kokku, et kevadel rahva käest abielumõiste kohta hoiakuid uuritakse, on õiguslikke vimkasid nii selles küsimuses kui ka Eestis seni tagasihoidlikku rakendust leidnud otsedemokraatias tervikuna hulganisti.
Meie õiguseksperdid on abielureferendumi fookuses juhtinud tähelepanu mitmele erinevale probleemile. Meie partner Carri Ginter rõhutab, et abielureferendumi küsimused on ebaõnnestunud ja selge vimkaga, partner Allar Jõksi sõnul on sellised küsimused lausa põhiseaduse vastased.
Loe lähemalt Postimehest.
