Kui silmad puhkust vajavad, anna artikkel üle kõnerobotile – vajuta ja kuula!

 

„Inimene, ta otsib“ – nii algab mu ansambli Skratten peagi ilmuva esikalbumi avalugu. Kuigi see lugu jutustab eesti rahva esivanemate saabumisest meie maale, võiks see sama hästi kirjeldada ka tänast valitsuskoalitsiooni, mis otsib meeleheitlikult maksumuudatusi julgeolekukulude katmiseks.

Margus Tsahkna viitas suvel: „Kindlasti ei hakka me kehtestama ettevõtetele tulumaksu.“ See tuli mulle meelde paar päeva tagasi, kui avaldati julgeolekumaksu seaduse eelnõu. Üllatuslikult tähendab see ettevõtetele ja eraisikutele täiendavat 2% tulumaksu. Kuigi eelnõu koostati kiiresti ja see võib veel muutuda, jääb selle põhiolemus tõenäoliselt samaks.

Seetõttu otsustasin kirja panna, kuidas julgeolekumaks toimima peaks ja mida tähele panna. Praegu on see veel eelnõu, mis on üsna toores ja pole kooskõlastusringe läbinud. Järgnevad punktid ei pruugi sellisel kujul lõplikku seadusesse jõuda.

1. Millal ja kui kaua maks kehtib? Julgeolekumaksu esimene maksubaasi aasta on 2025 ning esimene makse (kvartaalne avansiline makse juriidilistele isikutele) tuleb teha 2026. aasta kolmandas kvartalis. Kui majandusaasta ei kattu kalendriaastaga, tuleb järgida teatud erisusi.

Maks on planeeritud tähtajalisena, maksustades kasumeid aastatel 2025-2028. Kas see maks ka päriselt ajutiseks jääb, näitab aeg.

2. Kes hakkavad maksu maksma? Julgeolekumaksu maksavad kõik Eesti residendist füüsilised isikud ja äriühingud. Muud juriidilised isikud (näiteks mittetulundusühingud ja sihtasutused) ning juriidilise isiku staatuseta maksumaksjad (näiteks lepinguline investeerimisfond) ei pea julgeolekumaksu maksma.

Ka mitteresidendid ja välisriigi äriühingute püsivad tegevuskohad maksavad maksu samade reeglite alusel nagu tulumaksu. Näiteks kui Soome residendist Pekka müüb Eesti kinnisvara või saab Eesti ühingu juhtimise eest juhatuse liikme tasu, tuleb lisaks 22%-le tulumaksule maksta 2% julgeolekumaksu.

3. Millelt makstakse 2% maksu? Julgeolekumaks toimib täiendava tulumaksuna. Maksubaasiks on residendist füüsilise isiku tulu, mitteresidendi Eestis maksustatav kasu (üldiselt seotud Eestis töötamise või Eesti kinnisvaraga), välisriigi äriühingute püsiva tegevuskoha kasum ning äriühingu majandusaasta kasum.

Eestlaste jaoks on uudne, et äriühingu ja püsiva tegevuskoha kasumit hakatakse maksustama aastapõhiselt. Kuigi edasilükatud tulumaksusüsteem kehtib äriühingutele edasi, lisandub sellele iga-aastane 2% kasumimaks, mida tasutakse kvartali kaupa. Kuna kasum ei tähenda alati raha kontol, võtab selle süsteemiga harjumine aega.

4. Püsivate tegevuskohtade (sh filiaalide) majandusaasta aruannete sisu muutub. Välismaiste ühingute püsivad tegevuskohad peavad iga-aastaselt esitama maksuhaldurile lühendatud majandusaasta aruande. Kuna see saab aluseks iga-aastase kasumi arvestamisel, muutub ka aruande sisu põhjalikumaks. Siirdehinna reeglite ja kasumi omistamise põhimõtete tundmine muutub eriti oluliseks.

5. Kas maks viib ettevõtjaid makseraskustesse? Tõenäoliselt küll. Äriühingud hakkavad maksma julgeolekumaksu majandusaasta maksueelselt kasumilt ehk raamatupidamislikult kasumilt. Raamatupidamislik kasum ei tähenda alati raha olemasolu, see võib tekkida lihtsalt vara väärtuse tõusust.

Kõige lihtsamini tajutav näide on metsaomanikud ja talupidajad, kelle kasvav mets ja sündivad loomad tekitavad arvestusliku kasumi. Talupidajale sünnib kasum koos sündiva tallega ja metsaomanikule koos kõrgust viskava puuga. Arusaadavalt peab pikalt ootama (metsaomanike puhul isegi aastakümneid), kuni see kasum rahaks muutub. Nii juhtub, kui riik soovib eemalduda maksevõimelisuse ja realiseeritud tulu maksustamise põhimõtetest.

6. Kas riik peab olema ettevaatlik „trikitamiste“ osas? Jah. Maksusumma sõltub raamatupidamislikust kasumist — mida väiksem kasum, seda väiksem maks. Tavalise tähtajatu maksusüsteemi puhul pole see suur probleem, kuid Eesti süsteemi tähtajalisus annab signaali „proovi kolm aastat kasumit vältida.“

7. Kuidas investeerimiskontoga toimida? Investeerimiskontolt saadud kasu maksustatakse julgeolekumaksuga ainult siis, kui see välja makstakse ja väljamaksed ületavad sissemakseid. Seega, kes tahab aastatel 2025–2028 maksu vältida, ei tohiks sellel perioodil kontolt väljamakseid teha.

8. Kas erisoodustusi tõesti ei maksustata julgeolekumaksuga? Jah, ei maksustata. Erisoodustused vähendavad tööandja kasumit ja seega ka julgeolekumaksu baasi. Erisoodustusi ei maksustata ei tööandja ega töötaja tasandil, erinevalt töötasust. Kui soovitakse maksukoormust vähendada, võiks kaaluda töötasu osalist asendamist erisoodustustega. Küll aga maksustatakse erisoodustusi sotsiaalmaksuga, mis mõjutab töötajate sotsiaalkindlustust ja võib vähendada nende kodulaenuvõimekust. Seega pole see lahendus alati parim valik.

9. Kas julgeolekumaks on rahvusvahelises maksustamises tulumaks? Nii on. Rahvusvahelises topeltmaksustamise vältimise kontekstis loetakse julgeolekumaksu tulumaksuks, kuna see arvestatakse tulult ja kasumilt. Mitteresidendid peaksid saama seda oma koduriigis arvestada kui Eestis tasutud tulumaksu. Lihtsustatult öeldes tõuseb nende jaoks Eesti tulumaks 22% pealt 24%-le, ning kui koduriigis on näiteks 30% tulumaksumäär ja krediidimeetod, saab Eesti 24% tulumaksu sealt maha arvata.

10. Kas välisriigi tütarühingult saadud dividendid on edasimaksmisel vabastatud ka julgeolekumaksust, nagu on tulumaksuga? Jah, kuid tingimusel, et aruandeperioodi maksueelne kasum sisaldab neid dividende. See sõltub omakorda sellest, kuidas dividendid on raamatupidamises kajastatud – kui osalus on kajastatud kapitaliosaluse meetodil, ei käsitleta dividende kasumiaruandes tuluna ja neid ei saa maksueelsest kasumist maha arvata.

11. Kas julgeolekumaks muudab midagi ka globaalse miinimumtulumaksu kontekstis? Ilmselt küll. See võib tekitada segadust rahvusvahelistele gruppidele, millele kohaldub globaalne miinimumtulumaks ja millel on Eestis grupiühing. Eestile kohalduvad praegu „eligible distribution tax systems” erireeglid tänu meie edasilükatud tulumaksusüsteemile. Kuna julgeolekumaks on iga-aastane tulumaks, ei pruugi need erireeglid Eestile enam täielikult kehtida. Ilmselt kuuleme peagi Euroopast, kas see toob Eestile suuremaid probleeme.

Loe artiklit ka Geeniuse RMP portaalist ja Raamatupidamisuudistest!