Kui silmad puhkust vajavad, anna artikkel üle kõnerobotile – vajuta ja kuula!

 

Eestis on füüsiliste isikute tulude maksustamine üldiselt lihtne ja arusaadav, väheste eranditega. Kuna uue julgeolekumaksuga luuakse kehtivale tulumaksuseadusele sisuliselt paralleelsüsteem, on kasulik teada, mida järgnevad aastad tuua võivad. Julgeolekumaksu reguleerivad sätted viitavad suuresti tulumaksuseadusele (TuMS), mis hõlmab maksubaasi ja maksu kinnipidamise reegleid.

Residendist füüsilise isiku tulud

Eelnõu kohaselt maksustatakse julgeolekumaksuga residendist füüsilise isiku tulu, mis määratletakse vastavalt TuMS §-de 12–22 alusel. See hõlmab palgatulu, ettevõtlustulu, vara müügitulu, renditulu, intresse, dividende, pensioneid ja muid sarnaseid tululiike.

TuMS § 6 kohaselt maksustatakse residendist füüsilise isiku tulu nii Eestis kui ka välisriigis saadud tuludelt.

Julgeolekumaksu kohustuse arvutamisel ei saa kasutada järgmiseid TuMSis ette nähtud soodustusi:

– füüsilise isiku õigus arvata talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest aastas täiendavalt maha kuni 5000 eurot;

– füüsilise isiku õigus arvata üüritulust 20% maha üürimisega seotud kulude katteks.

Laiapõhjalisuse kaalutlusel maksustatakse julgeolekumaksuga ka teatud tingimustele vastavad kohustusliku ja vabatahtliku pensionisamba väljamaksed.

Julgeolekumaksuga maksustatakse ka Eesti residendi välisriigis saadud tulu, mis on seal juba maksustatud ja Eestis topeltmaksustamise vältimiseks (nn vabastusmeetodit kasutades) tulumaksust vabastatud. Samuti maksustatakse välisriigist saadud dividendid. Kuigi dividendide maksustamine Eestis on loogiline, tundub välisriigis teenitud palga maksustamine Eestis läbimõtlematu.

Meil on tuhandeid pendeltöötajaid, kelle Eestis (ja eriti Eesti maksuresidendina) hoidmine peaks olema riigi prioriteet. Nüüd aga antakse neile üks lisapõhjus ennast Soome või Rootsi maksuresidentideks registreerida, sest seal on töötasult maksud juba makstud. Peame mõtlema, kuidas pendeltöötajaid maksustada, aga kui palgalt on välisriigis juba maksud makstud ja nad käivad Eestis vaid puhkamas, ei tohiks me hakata neid tõrjuma, eriti kui neil on lihtne residentsust muuta.

Praeguses eelnõus on investeerimiskontodele tehtud erand – kontole laekuvaid dividende ja intresse eraldi ei maksustata. Küll aga rakendub 2% julgeolekumaks, kui investeerimiskontolt tehakse väljamakseid, mis ületavad sissemakstud summa. Kui sul investeerimiskontot veel pole, aga saad intresse või dividende otse eraisikuna, tasub kindlasti kaaluda konto avamist. Kas see erand lõplikult kehtima jääb, selgub ajaga.

Julgeolekumaksu arvutamine

Huvitaval kombel ei ole rahandusministeerium seaduseelnõus toodud näidete puhul arvestanud uue 700 euro suuruse tulumaksuvabastusega, seega esitan näite nii, nagu eelnõus on tehtud.

Näide 1000-eurose brutotulu maksustamise kohta 2026. aastal:

  • Tulumaksu arvutamine: 1000 – 654 (maksuvaba tulu) – 16 (töötuskindlustus) – 20 (pensionisammas) = 310. Maksustatav tulu on 310 eurot, millelt arvestatakse 22% tulumaksu, mis teeb 68,2 eurot.
  • Julgeolekumaksu arvutamine: 1000 x 0,02 = 20 eurot.

Maksu kinnipidamise kord

Julgeolekumaksu kinnipidamine toimub paralleelselt tulumaksuga. Maksu kinnipidajaks on Eestis tegutsev füüsiline või juriidiline isik, kes teeb väljamakseid. Kinnipeetud maks tuleb kanda Maksu- ja Tolliametile hiljemalt väljamakse kuu 10. kuupäevaks.

Kokkuvõttes on julgeolekumaksu eesmärk olla laiapõhjaline ja „tähtajaline“, aga tegelikkuses on see lihtsalt täiendav tulumaksukohustus, kuid rangem, sest erandeid pole ja maksustamine algab esimesest eurost. Tõenäoliselt põhjustab see tulevikus palju vaidlusi.