Eraõigusliku isiku hankijana määratlemise analüüs on üks riigihankeõiguse keerukamaid küsimusi. Keerukus tuleneb sellest, et kuigi seadus ütleb, millistest eeldustest lähtuvalt tuleks eraõiguslikku isikut hankijaks pidada, sisaldavad need eeldused määratlemata õigusmõisteid. Seega tuleb igakordselt analüüsida seda, millised need täpsemad eeldused on ning kuidas mõjutavad konkreetse analüüsitava ettevõtja allumist riigihangete seadusele.
Riigihangete seaduses toodud korda on kohustatud järgima üksnes isikud, kes on selle seaduse alusel kas avaliku sektori hankijad või võrgustikusektori hankijad. Isik saab olla avaliku sektori hankija või võrgustikusektori hankija või ka mõlemat liiki hankija samaaegselt. Eraõigusliku isiku hankekohustus ei sõltu üksnes sellest, kas ta on hankija, vaid ka sellest, millist liiki hankija ta on. Sõltuvalt hankija liigist on hankijal kohustus valida asjakohane menetlusreegel riigihangete läbiviimiseks.
Artiklis käsitletakse esmalt mõlema hankijaliigi (avaliku ja võrgustikusektori hankija) määratlemise õiguslikke eeldusi ning nende sisustamist läbi Euroopa Kohtu ja riigisiseste kohtute praktika. Seejärel analüüsitakse eraõigusliku isiku hankijana määratlemist AS EVR Cargo ja tema tütarettevõtja WagonPro AS näitel.
» Kadri Härgineni ja Carri Ginteri kirjutatud artikkel avaldati TÜ õigusteaduskonna ajakirjas Juridica
