Kokkuvõte
Käesolev artikkel võtab vaatluse alla preventiivse ja repressiivse riikliku sekkumise eristamise praktilise külje. Esimesel juhul toimub sekkumine preventiivsetel kaalutustel ohtude tõrjumiseks (ohutõrjeõiguslik sekkumine) ning teisel juhul repressiivsetel kaalutlustel ehk karistamise eesmärgil (süüteomenetluslik sekkumine). Kuivõrd ohutõrjelist sekkumist reguleerib korrakaitseseadus (koos arvukate teiste seadustega) ning süüteomenetluslikku sekkumist kriminaalmenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik, võib faktiliselt üks ja seesama riiklik meede samal ajal kvalifitseeruda sekkumiseks mõlema toodud aluse järgi ehk olla mitmefunktsiooniline meede. Sellega seoses keskendub käesolev artikkel kolmele praktilisele küsimusele: kas süüteomenetluses ja ohutõrjes põhiõigustesse sekkuva meetme eesmärgi eristamine on üldse vajalik, kuidas on eristamine võimalik ning millised on sekkuva meetme materiaalsest eesmärgist tulenevad õigustagajärjed adressaadile.
Illimar Pärnamäe kirjutatud artikkel avaldati TÜ õigusteaduskonna ajakirjas Juridica. Leia artikkel siit.
