Meie jurist Birke Vahesaar kommenteeris Delfi Ärilehes Airbnb ja teiste majutusplatvormide õiguslikku staatust. Nimelt ületas hiljuti uudiskünnise juhtum Lääne-Harju vallas, kus vald kirjutas hoiatava kirja elamuruumides kodumajutuse (Airbnb) teenust pakkuvale vallakodanikule.
Vahesaare sõnul ei keela ehitusseadustiku normid elamu või selles paikneva korteri kasutamist ajutiseks elamiseks. Ehk on võimalik, et kortereid kasutatakse majutusteenuste pakkumiseks, mis on osa majandustegevusest. See vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 2015. aasta 1. juuli määrusele „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ § 1 lõikele 4, mis võimaldab ehitisi, mis pakuvad külaliskorterit või kodumajutust, klassifitseerida nii majutushoonetena kui ka ühepereelamute või korterelamutena. „See, et hoone või selle osa on detailplaneeringus või ehitusloas märgitud elamuks, ei tähenda, et seda ei või kasutada ärilisel eesmärgil,“ ütles Vahesaar.
Kuid sellisel tegevusel on omad piirid. Airbnb kasutamine võib mõnikord kaasa tuua suurema müra ja aktiivsuse, mis võivad tekitada mõningaid erimeelsusi naabrite ning majutuse pakkujate vahel. Seaduslikkusest hoolimata peavad majutusteenuse pakkujad arvestama teiste majaelanike huvidega, mis on kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistuseadusega. „Seadus nõuab korteriomanikelt hea usu põhimõtte järgimist ja teineteise huvidega arvestamist,“ rääkis jurist. Lisaks keelavad Airbnb enda eeskirjad häirivate pidude korraldamist ja kohaliku kogukonna häirimist.
Keelata ei saa
„Tänase seadusandluse valguses korterite lühiajalise kasutuse lauskeeld korteriühistu poolt ei oleks seadusega kooskõlas. Seadusega kooskõlas võiks olla kõigi korteriomanike kokkuleppel sõlmitav kasutuskord,“ ütles Vahesaar.
Äärmuslikul juhul võimaldab korteriomandi- ja korteriühistuseadus siiski sekkumist, kui korteriomanikud oma kohustusi rikuvad. Nimelt on korduvate rikkumiste puhul võimalik korteriomand võõrandada. See on Vahesaare sõnul aga väga äärmuslik meede, mille rakendamise künnis on väga kõrge.
