Meie partner ja vandeadvokaat Kaido Künnapas kommenteeris Fortes automaksu ja maksureformi. Tema sõnul ei tohiks automaks võtta inimestelt autot kui vahendit, mida on vaja oma eluliste vajaduste katmiseks – olgu selleks talvel läbi lumehangede 10 kilomeetri kaugusel olevasse poodi leiva-saia järgi minemiseks või muuks sarnaseks.
Maks on oma loomult omandiõigust riivav kohustus riigi ees. Maksu kehtestamisel tuleb arvestada erinevaid põhiseadusest tulenevaid piiranguid ja põhimõtteid, milles Eesti rahvas põhiseaduse üle hääletades kokku leppisid. Meie põhiseaduse üheks aluspõhimõtteks on sotsiaalriigi põhimõte. Sellega ei ole mõeldud tagasipöördumist sotsialismi, vaid midagi lihtsamat ja mõistetavamat – riik peaks võimaldama meie inimestele toimetulekuks vajalike miinimumvajaduste katmise.
Riik arvestama maksu kehtestamisel seda, kuidas maksu kehtestamine inimest lööb. Maksude kujundamisel tähendab sotsiaalriigi põhimõte maksuvabastusi neile, kellelt riik panust ei oota. Selliste regulatiivsete maksude nagu automaks puhul tähendab sotsiaalriigi põhimõte seda, et riik ei peaks tegema keeruliseks vahendite omamist, mis on vajalik miinimumvajaduste katmiseks. Selge on see, et arvestamata ei saa jätta olukordi, kus auto katab inimeste elulisi vajadusi – see on mõistlik koht maksuvabastuste või -vähenduste jaoks.
Selge on ka see, et maksureformi läbiviimisel on valitsus kompinud põhiseaduse piire seni üpris jõuliselt. Näiteks on regulaarsete dividendide maksusoodustuse kaotamisel riik ilmselt rikkunud õiguspärase ootuse põhimõtet ja enda antud lubadusest taganenud õigusvastaselt.
Kuidas nii? Riik otsustas aastast 2025 tühistada maksusoodustus regulaarsetele kasumijaotistele Kunagi seda soodustust andes ütles riik maksumaksjale, et kui sa täna maksad täismääras (20%) maksustatavaid dividende, siis kolme järgneva aasta jooksul saad sa sellest tulenevat teatud ulatuses kasutada 14% maksumäära. Ehk anna meile täna natuke rohkem maksuraha ning siis saad tulevikus maksusoodsamalt dividende jaotada. Kui 2023. aasta alguses maksumaksjad andsidki riigile 20% määras raha ja lootsid seeläbi riigi lubadusele nautida madalamat määra 2026. aasta lõpuni, siis 2023. aasta keskel riik taganes sellest lubadusest.