Reformierakond ja Eesti 200 esindajad sõlmisid 24. märtsil valimisliidu uuendatud alusleppe. Kristen Michali sõnul on alusleping põhjamaiselt karge. Mida see muudab Eesti maksusüsteemis? Kas keskendume enda raha keerutamise asemel välisraha sissetoomisele? Seni välja käidud ideid lahkas Kuku Raadios meie maksupartner Kaido Künnapas.
Alusleping sõnastab maksusüsteemi muutunud eesmärgid järgmiselt: „Muudame Eesti maksusüsteemi taas ettevõtjasõbralikuks, ühetaoliseks ja lihtsaks. Kaotame ettevõtete kasumimaksu. Vähendame inimeste tulumaksukoormust, kaotades maksustamise alates 1. eurost. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni ja kaotame maksuküüru. Loome majanduskasvu stimuleerimiseks kohaliku kasu instrumendi, mille kaudu inimene teenib tulu tema naabruskonnas toimuvast arengust.”
Kuigi see on üpris üldsõnaline, saab avalikult välja käidud infokildude põhjal ennustada järgmisi muudatusi meie maksusüsteemis.
1. Loobutakse plaanist hakata alates 01.01.2026 koguma ühingutelt 2% suurust julgeolekumaksu
Eelmise aasta lõpus võeti vastu julgeolekumaksu seadus, mille kohaselt pidid Eesti ühingud hakkama maksma oma raamatupidamislikult kasumilt 2% suurust julgeolekumaksu. Kui oma sisult oli see iga-aastane juriidilise isiku tulumaks, siis mingisugustel põhjustel (võimalik, et turunduslikel) nimetati seda julgeolekumaksuks.
Tegemist oli Eestis revolutsioonilise maksuga, kuna sellega kehtestati ühingutele 2% suurune iga-aastane tulumaksukohustus sõltumata kasumi jaotamisest ja raha teenimisest – maksukohustuse tekitanuks ka varade ümberhindamine. Seni on Eesti ühingud maksnud tulumaksu ainult kasumi jaotamisel. Hakkasid levima sahinad, et see on justkui pehme treening harjutamaks Eesti ettevõtjaid iga-aastase traditsioonilise maksusüsteemiga, mis siis ühelt maalt ära teha.
Meedias on välja öeldud, et koalitsiooni kavatseb julgeolekumaksu plaanist loobuda – vähemalt juriidiliste isikute puhul.
Selle maksu kaotamine on pigem positiivne otsus. Muidugi tekib küsimus, kust tuleb raha julgeolekukulutuste katmiseks? Kuidas saan kaitseliitlasena omale parema killuvesti ja ballistilise plaadi? Samas ei olnud seaduses kirjas, et maksu eesmärk on julgeolekukulutuste finantseerimine, nagu seda on tehtud näiteks sotsiaalmaksuseaduses. Seega ei olnud kindlust, et see raha tõesti kaitsekulude katmiseks läheb. Seetõttu on selle maksu ärajäämist nüüd lihtsam ka seedida.
Ka rahvusvahelises plaanis on see hea uudis – Eesti maksuime ehk meie ühingute edasilükatud tulumaksusüsteem jääb kehtima. Hea maksusüsteem toetab välisraha sissetoomist ja ei keskendu ainult enda raha keerutamisele ehk enda rikkaks maksustamisele. Kui Eestit kodujurisdiktsioonina kaalunud väliskliendid kuulsid, et varade üleshindamisel tuleb hakata riigile maksu maksma, ei tundunud Eesti süsteem enam nii atraktiivne – see oleks ebamugavam hallata ning kõrgema maksumääraga. Nad hakkasid vaatama Läti, Leedu või koguni Rootsi poole, kus maksumäärad on madalamad: Lätis 20% (ja kavatsus langetada), Leedus 16% ning Rootsis 20,6%. Eestis on maksumäär 22% ja oleks tõusnud 24%-ni.
Iga-aastase raamatupidamisliku arvestusega tulumaksu kaotamine aitab Eestil paremini rahvusvaheliselt konkureerida ja meelitada siia välisraha, näiteks finantskeskusi ja muud säärast.
2. Kaotame ettevõtte kasumimaksu (?)
Olen selle plaani suhtes skeptiline, sest tõenäoliselt ei kaotata praegust 22% suurust ettevõtte tulumaksu kasumi jaotamisel. Me ei soovi muutuda offshore-piirkonnaks ja rahvusvaheline koostöö peaks jätkuma. Seega pole see ilmselt tõsine lubadus, vaid viitab pigem 2% julgeolekumaksu kaotamisele, mida nüüd õigesti nimetatakse.
3. Vähendame inimeste tulumaksukoormust, kaotades maksustamise alates 1. eurost
See tähendab ilmselt, et plaanitakse kaotada praegune süsteem, kus maksuvaba tulu väheneb sissetuleku tõustes ja kaob 25 200 euro juures – ehk tulu muutub maksustatavaks esimsest eurost. Koalitsiooni uue plaani järgi oleks kõigil maksuvaba tulu 700 eurot kuus, olenemata sissetulekust.
See on hea otsus halduse lihtsustamise seisukohalt. Raamatupidajad ja palgaarvestajad rõõmustavad ning maksumaksjad ei pea enam oma sissetulekut ennustama. Kas see on ühiskondlikult õiglane, on maailmavaateline küsimus – kas jõukamatelt oodatakse suuremat panust või mitte.
Kuigi valitsus lubas maksurahu, on need muudatused mõistlikud. Siiski tuleb tähelepanu pöörata automaksule – kas see toob oodatud tulu ja on õigesti disainitud? Kui rahva ostujõud ja auto kui esmatarbekauba kättesaadavus tekitavad muret, siis veel suurem probleem võib olla autode müügi liikumine Lätti. Kui statistika peaks seda näitama, tekib küsimus, ega me korda siin alkoholiaktsiisiga tõstmise tehtud viga, kus andsime oma maksutulud Lätti.
