„Uue maksu kehtestamine on mõte, millega ei saa mängida kergekäeliselt. Seda isegi siis, kui see on Euroopas tendiv uus maks,” rääkis Vikerraadios meie partner ja maksuvaldkonna juht Kaido Künnapas ideest kehtestada pankadele “solidaarsusmaks” kriiside tõttu teenitud suurelt kasumilt.
On täiesti mõistetav, et pankade kriisiajal kogutud hiigelkasumid on ühiskonnas tekitanud ebaõiglustunnet. Kriisist teenitud kasumeid on ajaloos varemgi erimaksude kaudu ühiskonnale tagasi jaotatud. Samas ei tohiks seetõttu tutvustada SMS-laenu põhimõttel toimivat maksumuudatust, kus „raha tuleb maksumaksja käest piiks-piiks” ja „intresside“ ehk pikaajaliste mõjude peale ei mõelda.
Maksu kehtestades tuleb vandeadvokaadi sõnul arvestada võimalusega, et pangad ei anna enam nii palju laene välja kui varem, sest Eestisse investeerimine muutub kallimaks. See kulu peegeldatakse ilmselt edasi tarbijatele.
„Oleks natuke naiivne arvata, et selle maksab kinni pankur omast taskust. Kardan, et see võib hakata intressimäärasid veel rohkem tõstma ja lõpuks tarbijad maksavad selle maksu kinni.” leiab Künnapas. Seda ohtu on Leedu pangamaksu puhul märganud Euroopa Keskpank. Pangamaksu tutvustajatel peaks olema sellele probleemile lahendus.
Maksusüsteemi ebastabiilsus ja lähtumine põhimõttest „maksustame neid, kellel läheb praegu paremini“ kõigutavad Eesti stabiilse maksusüsteemi kuvandit. Nõustajana näeb Künnapas, et klientide jaoks on Eesti liidripositsioon maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelis äärmiselt oluline.
„Väga palju tullakse oma ettevõtte asutamise ja muude soovidega siia selle järgi, et Eesti süsteem on number üks maailmas,” räägib vandeadvokaat. Tema sõnul võib naaber Läti aga peagi Tax Foundationi koostatavas edetabelis esikoha endale napsata, arvestades Eesti valitsuse otsuseid kaotada mitmed maksusoodustused ja plaani kehtestada pangamaks.
Künnapas toob välja, et Eestis on pangandussektor juba rangemalt maksustatud kui teised valdkonnad. Erinevalt teistest Eesti ettevõtetest maksavad krediidiasutused igas kvartalis oma kasumilt 14% tulumaksu (kasumit jaotades maksavad nad veel 7% lisaks). 2025. aastast tõuseb maksureformi kohaselt kvartaalne maks 18%-ni.
Kui praegu kehtestada pankadele „solidaarsusmaks”, siis looks see Künnapase sõnul viimaste jaoks moraalse aluse riigilt ja rahvalt abi palumiseks, kui pangandussektoril peaks ühel päeval halvasti minema. Oleks ilmselt naiivne arvata, et seda olukorda ei tule. „Me peaksime siis maksumaksjatena olema valmis sirge seljaga pankadele abi pakkuma – ka seda ei peaks pangamaksu tutvustajad maha salgama,” räägib ta.
