Meie partner Karin Madisson julgustab ajakirja Eesti Naine podcastis „Iga naine on lugu“ heitma kinnast iganenud süsteemidele ja pakub välja ootamatuid lahendusi.
„Me ei tohi alla anda! Me peame ütlema välja oma mõtteid ja ideaale,“ räägib Karin elukorralduslikele süsteemidele väljakutsete esitamisest, tuues erinevaid näiteid.
„Kui rääkida maailmakorrast, kuhu me liigume – nii julgeoleku kui ka maailmakorralduse mõttes –, siis näen, et meie valimissüsteem on täiesti vale. Sulle võidakse valetada ükskõik mida ja koguda kokku kõik kõige paremad lubadused. Näiteks kui te vaatate veebist infot, siis näete, et Lääneranna valimisliit lubas tohutult ilusaid asju, aga nendest ei ole sisuliselt midagi olulist ära tehtud. Tänu nendele lubadustele nad said valituks ja järgmisest päevast alates võimule saamisest hakkasid nad tegema kõike risti vastupidi oma lubatule. Ja siis öeldakse, et midagi ei olegi teha, ise te valisite! See on kuidagi nii vale.“
Ka „suure poliitika“ puhul on asjad Karini arvates samamoodi, mistõttu võiks tema hinnangul valimissüsteemi muuta. „Kui see oleks minu teha, siis ma teeks valimissüsteemi täiesti teistsuguseks. Meil on tänapäeval ju kõik elektroonilised võimalused olemas ja teeks nii, et näiteks aastas korra saaks ma oma antud häält muuta. Arusaadav, et me ei saa teha nii, et kõik kogu aeg totaalselt muutub, aga kui on võimalik näidata, et endine poolehoid on ära kadunud, siis mingi osa kohti võidaks ümber muuta. Siis see tekitaks võimulolijates vastutustunnet, et sa pead ikkagi oma valijatest hoolima.“
Karin teeb ettepaneku, et valimistel võiks olla võimalus anda lisaks poolthäälele ka vastuhääl. „Meil käib ikkagi vähe inimesi hääletamas, aga võibolla kui oleks võimalus anda ka vastuhääl, siis inimesed läheksid ka rohkem valima. Ja vastuhääled mõjutaks tulemust: kümme poolthäält ja kümme vastuhäält teeks valitava tulemuseks tegelikkuses nulli,“ arutleb ta valimissüsteemi parendamise võimaluste üle.
Muuta tuleks ka maksu- ja koolisüsteemi
„Ma mõtleksin ka maksusüsteemi ümber, sest täna me maksustame ju töötamist. Samas aitavad masinad, tehisintellekt, automatiseerimine lisaväärtust luua, aga me endiselt maksustame inimest ja tema füüsilist töötamist. Ma teeks selle ümber ja maksustaks muid instrumente, olgu see siis kasumimaks või varamaks või midagi muud sellist. Ja ma kehtestaks mahetoiduainetele soodsama käibemaksu, et õpetada ja suunata rahvast teistmoodi tarbima ja käituma,“ loetleb Karin ideid, kuidas maksusüsteemi kaasajastada.
Ka koolisüsteemi annaks tema sõnul palju paremaks muuta. „Kui täna minna mõnda kooli, võib seal näha puupinke, kus lapsed istuvad terve päeva õpetaja tooli, mis on pehme ja mugav. See on sümboolne näide sellest, et kogu see keskkond on ühel viisil paigas. Lisaks see, kuidas paljusid tunde läbi viiakse, kuidas ei arvestata erinevate laste arengut ja võimekust ja nii edasi. Ma ei ole haridusteadlane, aga Grete Arro on ka rääkinud sellest, et on võimalik teha teistmoodi. Ja seepärast peaks ka väikekoolidest kümne küünega kinni hoidma ning tegema seal selle keskkonna ägedaks. Ja tuleks aidata ka neid lapsi, kes ei saa suurtes koolides hakkama ning anda neile teistlaadi võimalusi, sest nad võivad olla mingis asjas üliandekad. Aga me tapame nad seal suurkoolides lihtsalt ära ning selles ei ole süüdi õpetajad, kuna ka nemad on väsinud ja ei saa teistmoodi selles süsteemis.“
Lisaks süsteemide muutmisele tuleb podcastis juttu ka klaaslagede lõhkumisest, generatsioonide eripäradest, tänapäeva noortest, rahatarkusest ja investeerimisest, suhetest ja suhtlemisest, iseendaks olemise julgusest ja muust.
