Meie partner Karin Madisson kirjutas Päevalehte loo, kuidas haridus- ja teadusministeeriumi “Hariduse arengukava 2021-2023” lämmatab haritust maapiirkondades.
Valitsus pakub nimelt rahalist toetust neile kohalikele omavalitsustele, kes on valmis sulgema vähem kui 100 õpilasega gümnaasiumiosa.
Maapiirkondade väljasuretamise reform
Selle varjus toimub Madissoni arvates haridus- ja teadusminister Liina Kersna juhtimisel maapiirkondade väljasuretamise reform. Haridus- ja teadusministeeriumi “Hariduse arengukava 2021–2023” järgi ootab põhikooli astmes vähem kui 30 õpilasega koole samuti sulgemine. Selliseid koole on Eestis üle 100.
Arengukavas on kirjas, et kohalikel omavalitsusel tuleb tagada kahaneva rahvastikuga piirkondades kodulähedane õpe vähemalt põhikooli esimeses ja teises kooliastmes ning koondada kolmanda kooliastme õpe suurematesse keskustesse. See tähendab sisuliselt kodulähedase hariduse põhimõttest loobumist.
Kahjuks ei ole selles osas olnud kuulda regionaalministri Jaak Aabi seisukohta, kes peaks seisma maapiirkondade elujõulisuse eest või kaitseminister Kalle Laaneti seisukohta, kes peaks seisma riigi julgeoleku tagamise eest.
