Eelmisel aastal jättis 121 654 ettevõtet majandusaasta aruande õigeks ajaks esitamata, millest 26 681 kustutati selle tõttu äriregistrist. Meie partner ja vandeadvokaat Karin Madisson tõdes ERR-i uudisteportaalis, et aruande esitamata jätmine on viis ettevõttel võlgade maksmisest pääsemiseks.
„Kahjuks nii see on. Majandusaasta aruande esitamata jätmise tulemusel võib registripidaja ühingu kustutada ning see protsess on muudetud 2023. aastast automaatseks,“ ütles Madisson.
Madison lisas, et tema jaoks on arusaamatu, miks on vajalik sellisel hulgal niinimetatud registri puhastamine. „Kelle huve sellega kaitstakse? Tundub, et pigem on see hea viis võlgadest vabanemiseks ja võlausaldajate huvid saavad siin reeglina kahjustatud,“ sõnas Madisson. „Mina ei soovitaks võimaldada ebaausate äritavade levikuks sellist „mõnusat“ võimalust ja ma ei tea, et kuskil mujal sellist varianti kasutataks.“
Madisson märkis, et maksejõuetusmenetlustest saadakse senini väga väike osa nõuetest rahuldatud ja Eesti on selles osas Euroopas esirinnas. „Kui siit kõrvalt lastakse massiliselt veel lihtsamal viisil võlgadest vabaneda, siis aitab see kaasa, et näidata Eestit paremas valguses maksejõuetuse statistikas aga ettevõtluskliimat või võlausaldajate positsiooni see paremaks ei muuda.“
„Veel soovitaksin anda kontrolli ka masskustutamiste ja kustutatud ühingust vara „välja kantimise“ osas maksejõuetusteenistusele, kuna suures ulatuses on siin kokkupuutumus võlausaldajate kaitse tagamisega,“ lisas Madisson.
Võimalus raha kustutatud firmadelt kätte saada on pigem teoreetiline
Madissoni sõnul on võimalus raha kustutatud firmadelt kätte saada küll olemas, ent see on oluliselt raskendatud ja pigem teoreetiline.
Ta selgitas, et äriregistriseaduse kohaselt võib ennistada registrist kustutatud juriidilise isiku või siis ennistada ühingu registrisse eesmärgiga läbi viia täiendav likvideerimine. Selleks on siis kaks võimalust – ühing ise võib esitada puuduolevad aruanded ja taotleda ennistamist kuni 3 aasta jooksul kustutamisest või siis saab võlausaldaja nõuda ennistamist täiendavaks likvideerimiseks tõendades, et tal on nõue ja et ühingul on vara. Selleks perioodiks, mis jääb registrist kustutamise ja registrisse ennistamise vahele, peatub nõuete aegumine.
Samuti on võimalik kaaluda nõude esitamist otse juhatuse liikme vastu, kes ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, kantis vara ühingust välja ja lasi ühingu registrist kustutada.
Madisson ütles, et võlausaldajal on võimalus tõendada, et registrist kustutatud ühingul on vara, mistõttu peaks algatama likvideerimismenetluse.
„Kummastav on veel see, et riik ei kasuta selliste „skeemitajate“ osas aga automaatset trahvimenetlust, et neid sundida seadust täitma,” lisas ta. „Nimelt saab registripidaja määrata ilma hoiatusmäärust tegemata trahvi ja seda saab teha korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni. Neid ettevõtteid, kes lähevad kustutamisele on aga oluliselt rohkem kui neid, mis trahvi saavad.“
