Viimastel aastatel on maksuasjatundjad ühel nõul selles, et kõige atraktiivsemad keskkonnad
on maksunduslikult ja seadusandlikult stabiilsed riigid, kirjutab meie nõunik Kärt Kelder Äripäevas.
Kuna geograafiline, klimaatiline, poliitiline ja julgeolekualane keskkond seda enam pole ega näita ka stabiliseerumise märke, siis otsitakse seadusandlikku stabiilsust tagavat keskkonda. Keskkonda, kus saab olla kindel, et vara kuulub ka homme selle omanikule, kus ei kriminaliseerita või dekriminaliseerita tegevusi, milles on seni kehtinud ühiskondlikud kokkulepped, ning kus ei mängita maksudega vastavalt päevapoliitikale.
Loomulikult pole maksud elukoha valiku juures ka ülijõukatele ainuke kriteerium, kuid nad
näitavad suuresti seda, kui stabiilne ja strateegiliselt mõtlev on riik.
Viimastel aastatel on globaalsed investorid ja raha märgatavalt liikunud. Rahvusvahelised
ettevõtjad kolivad ja pargivad oma kapitali riikidesse, millelt eeldatakse stabiilsust. Ka Ühendkuningriigi seadusemuudatused on andnud uue hoo Euroopa-siseseks migratsiooniks.
Parimad meelitavad jõukaid
Mida Eesti suudab pakkuda oma residentidele ja neile, kes tahaksid Eestisse kolida? Kas meie suudame tagada seadusandlikku ja maksunduslikku stabiilsust?
Et vastata küsimusele, kas Eesti on ahvatlev, võiks vaadata, mida pakuvad suurima eraisikute ja kapitali sissevooluga Euroopa riigid Šveits, Itaalia, Hispaania, Portugal, Malta ja Küpros.
Šveits pakub kahte maksuahvatlust – paušaalset tulumaksu ja kapitalitulude mittemaksustamist eraisiku tasandil. Paušaalset tulumaksu võib nimetada ka kulutamispõhiseks maksuks. Seda kohaldatakse teatud kantonites ning ainult isikutele, kes Šveitsis ei tööta või pole Šveitsi kodanikud. Kulusid hinnatakse kogumis ja maksuna tasutakse summa, mis on arvutatud protsendina hinnatavast kogukulust.
Lihtsustatud näide: kui kanton hindab, et isiku iga-aastane elustandardi kulu on miljon franki ja kantoni keskmine tulumaks on 20%, siis tasumisele kuuluv maks on 200 000 franki. Siia lisandub varamaks, mis arvutatakse protsendina maksustamisele kuuluva hinnangulise elustandardi kulu 20 kordsest kordajast (0,5% 20 miljonist), mis on meie näite puhul 100 000 franki. Lisaks kuulub tasumisele sotsiaalmaks, mis on umbes 25 000 franki aastas.
Seega võib aastaseks maksukuluks kujuneda 325 000 franki (u 347 410 eurot). Kui väljaspool Šveitsi teenitud tulu on märkimisväärne ja varade maht arvestatav, kuid elustandardi kulud mõõdukad, siis on see hea pakkumine.
Millega ahvatlevad maksuresidente Itaalia, Hispaania ja Küpros ning kuidas saaksime tagada Eestis keskkonna atraktiivsuse?
