Eestis on kultuurirahastus olnud traditsiooniliselt eelkõige avaliku sektori finantseerida. Kas see peaks nii olema ja kuidas tuua kultuuri rohkem ka eraraha? Selle üle arutleb ajakirjas Edasi meie nõunik Kärt Kelder.

Eelarveraha osakaal kultuurivaldkonnas on Eestis üks Euroopa kõrgematest, küündides umbes 3%-ni SKP-st. Arvestades, et eelarvemaht on arvestatav siis on vähetõenäoline, et kultuurivaldkonda tuleks eelarveraha juurde. Samas on suur eelarvemaht osaliselt moonutatud, kuna siia kuuluvad ka suured eelarvelised institutsioonid nagu Rahvusringhääling ja Kultuurkapital.

Erarahastus on tähelepanu all

Seega jäävad paljud projektid ja ideed nii kogukondade kui ka talentide tasandil rahastuseta ning eraraha kaasamine on üha suurema tähelepanu all. Eestil on potentsiaali teha maailmatasemel asju ja olla tõmbekohaks nii kõrgkultuuri otsivatele turistidele kui rahvusvaheliste spordiürituste külastajatele, kuid nende visioonide teostamiseks on vaja kaasata kultuurivaldkonda ka eraraha.

Eelmise aasta alguses valmis uuring „Eraraha kaasamine kultuuri- ja spordivaldkondades“.

Uuring toob välja, et viimasel kahel aastal on erarahastuse toetamisaktiivsus suurenenud, mida võib seostada Ukraina sõjast tulenevaga. Eesti ettevõtted deklareerisid 2022 aastal ca 42 miljonit eurot kingituste ja annetustena, samas aastal 2023 oli ettevõtete osa toetustes langenud 2022 aasta eelsele tasemele, jäädes umbes 16,5 miljoni euro kanti.

Eraisikute annetused ületavad ettevõtete panuse

Üllatav on see, et Eesti eraisikute annetuste maht ei jää ettevõtetele alla ning aastal 2023 ületasid eraisikute annetused summas 32 miljonit eurot ettevõtete oma peaaegu kahekordselt. Samas joonistub välja, et eraisikust annetajaid ei tule massiliselt juurde, aga suurenevad annetuste summad.

Annetamine on vabatahtlik tegevus ja motivaatoriteks on nii missioonitunne, toetatava organisatsiooni läbipaistvus ja professionaalsus kui ka prestiiž. Ootamatu aga on, et uuringu kohaselt on maksusoodustused eraraha toetuste motivaatorina suhteliselt ebaolulised.

Kuigi küsitluses ei uuritud täpsemalt, kas põhjus on vähene teadlikkus maksusoodustusest või nende ebapiisavus, siis nenditi, et teadlikkus maksusoodustustest on pigem madal.

Kas Eesti maksusüsteem toetab annetamist?

Võib olla on maksusoodustuste vähene olulisus toetuste tegemisel seletatav sellega, et Eesti maksusüsteem on aastaid olnud ühetaoline ja ilma suuremate eranditeta. Paljudes Euroopa riikides on aga maksusüsteemid välja kujunenud pika aja jooksul, sisaldades tänaseks keerulisi ja vastuolulisi konstruktsioone, mille mõju püütakse soodustustega vähendada.

Samuti on populaarsed sponsorlused, mis võimaldavad toetusi eraldada turundustegevuse raames ja mida saab lugeda ettevõtlusega seotud kuluks, mille puhul annetustele kohalduvad piirmäärad ei kehti.

Maksusoodustustel on tegelikult eraraha kaasamise stimuleerimisel oluline roll kuna nende eesmärk on julgustada ettevõtteid ja eraisikuid teataval viisil käituma ja inimkäitumise ja maksustamise vaheline seos on maksuõiguses tõendamist leidnud.

Kui klassikaline sponsorlus ja turundustegevus välja arvata, siis kultuuri rahastamisel võiks eelistada annetuste kaudu rahastamist turundustegevuse kaudu rahastamisele. Seda eelkõige läbipaistvuse pärast kui ka seetõttu, et turundustegevus seab kultuurivaldkonnale oma piirangud. Turundustegevuse eesmärk on suurendada ettevõtte nähtavust ja teenida ärihuve. Kui spordivõistlustel on sponsorite logod omal kohal ja jäävad telepilti ja vaatajale silma, siis sellises mahus kultuuriprojekte on vähe ning sponsori imago ja kultuuriürituse imago vahelise seose loomine ei ole lihtne.

Annetused on neutraalsem valik ja kuna annetus on vabatahtlik ja selle eesmärk ei ole vastutasu saamine, siis see tagab nii annetuse saajale kui ka annetajale suurema autonoomia.

Eraisikute annetusi tuleks kindlasti soodustada, kuna nende annetused võimaldavad rahastada projekte kogukonna tasandil, teha väiksemaid projekte, anda emotsionaalset rahuldust ning võimaldada vahetut tagasisidet ning siduda riiki, kultuurivaldkonda ja kodanikke.

Kuidas siis stimuleerida annetamist kui toetajad ise peavad maksusoodustusi väheoluliseks? Loe edasi Edasist.