Meie nõunik ja vandeadvokaat Maria Pihlak avab tänases Õhtulehes lähemalt USA Ülemkohtu otsuse juriidilisi tagamaid, mille kohaselt ei tunnista USA põhiseadus naise õigust abordile. Pihlak selgitab ka, kas USA kohtuotsus mõjutab abordi lubatavust Eestis.
22. jaanuaril 1973 otsustas USA ülemkohus kaasuses Roe vs. Wade, et Texase peaaegu absoluutne abordikeeld on vastuolus naiste põhiseadusest tuleneva õigusega privaatsusele. Tegemist oli ajaloolise pretsedendiga, kus üheksast mehest koosnenud kohtukolleegium
otsustas häältega 7 : 2 tunnistada naiste õigust abordile kui põhiseadusega kaitstud õigust. Järgnenud poole sajandi jooksul püüdsid abordivastased veenda ülemkohut sellest otsusest taganema, kuid pretsedendiõigusel põhinevas USAs ei soostunud kohtunikud naiste õigusi laiendavat otsust muutma. Seda kuni 24. juunini 2022, kui muutunud koosseisus ülemkohus nõustus häältega 6 : 3, et Roe vs. Wade kaasuse otsus oli vale ja USA põhiseadus ei tunnista naise õigust abordile. Ülemkohus leidis kaasuses Dobbs vs. Jackson, et tegemist on küsimusega, mille reguleerimine on osariikide seadusandjate ainupädevuses.
Mis muutus 24. juunil 2022?
Tänavatel ja (sotsiaal)meedias vallandus otsuse väljakuulutamise järel protestilaine: „Minu keha, minu valik.“ Otsus oli šokk paljudele, kuigi ülemkohtu otsus oli lekkinud
meediasse juba mai alguses ning varasema otsuse tühistamise tagajärgedeks olid ettevalmistusi teinud nii osariigid, teenusepakkujad kui ka naised, kellele otsus vahetut mõju võis avaldada. Protestijatega võrdselt olid USA Ülemkohtu trepiastmetel esindatud ka otsust tähistavad abordivastased, kes tundsid rõõmu, et otsustamisõigus elu alguse ja lõpetamise küsimuses anti tagasi osariikide seadusandjatele.
Üleriigilise abordiõiguse kaotamise vahetu praktiline mõju seisneb selles, et mitu osariiki olid vastu võtnud nn päästikuseadused, mis jõustusid kohe, kui Roe vs. Wade otsus tühistati , ja keelustasid või piirasid oluliselt abordi tegemist. Vaid paari päevaga keelustati abort täielikult kaheksas USA osariigis. Erisusi pole isegi vägistamise ega verepilastuse korral. Kümnes osariigis ootavad abordi totaalne keeld või ulatuslikud piirangud lähiajal jõustumist. Hinnanguliselt mõjutavad keeld ja piirangud umbes 40 miljonit inimest nendes osariikides. Samal ajal valmistuvad mitu liberaalsemat osariiki, näiteks California ja Connecticut, nn aborditurismiks. Paljud suuremad korporatsioonid – sh Disney, Amazon, Netfl ix – on lubanud oma töötajatele kompenseerida transpordikulu, mis on seotud abordi tegemiseks teise osariiki reisimise vajadusega. Juba on alustatud kohtuvaidlusi osariikide rangete abordiseaduste vaidlustamiseks.
Juriidiliselt on 24. juuni otsus tagasilöök pretsedendiõiguse olemusele. Ülemkohus põhjendas varasemast kohtupraktikast taganemist sellega, et ajalooliselt on „valesid“ otsuseid ka varem ümber otsustatud. See on küll tõsi, kuid varasemad otsused on ümber otsustatud juhul, kui need on inimeste õigusi kitsendanud (nt mustade ja valgete segregatsioon), mitte neile õigusi juurde andnud. Tegemist on pretsedenditu olukorraga, kus ligi pool sajandit on kohtupraktikast tuletatud õigusest saanud naiste enesemääramise oluline osa, kuid nüüd seda enam ei eksisteeri. Selle asemel kutsub ülemkohus naisi üles hääletama oma osariikides esindajate poolt, kes kas toetavad või ei toeta aborti, ja seeläbi mõjutama abordiseadusandlust kohalikul tasandil. Ei saa välistada, et kui ülemkohtu koosseis tulevikus muutub ja uued kohtunikud on oma vaadetelt lähemal Roe’ ideoloogiale kui Dobbsi lahendusele, tunnistatakse taaskord naise õigust abordile kui föderaalse põhiseadusega kaitstud õigust. Lähitulevikku vaatavalt on ainuvõimalik viis üleriigiline õigus abordile „tagasi tuua“ sellisel juhul, kui sügisel toimuvatel vahevalimistel võidavad demokraadid ülekaalukalt ja suudavad senatis aborti lubava seaduse vastu võtta.
Ebatõenäoline kannapööre
Abordiõiguse kaotamine USAs on olnud esiküljeuudis ka Eestis. Vähem on olnud selgitusi küsimuses, kuidas on Eestis abordiõigus reguleeritud ja kas USA pretsedent võiks ka meil korduda. Siinkohal on oluline arvestada, et USA õigus rajaneb peamiselt kohtupraktikal, Eestis on aga seadustel põhinev õigus. USAs tuletati üleriigiline õigus abordile kohtupraktikast (ja kaotati kohtupraktikaga), Eestis on abort reguleeritud seadusega. Nimelt võib raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse alusel üldjuhul naise soovil tema raseduse katkestada, kui rasedus on kestnud vähem kui 12 nädalat. Teatud tingimustel võib katkestada ka kauem kui 12 ja vähem kui 22 nädalat kestnud raseduse. Seda juhul, kui rasedus ohustab naise tervist, lootel võib olla raske vaime või füüsiline terviserike, naise haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist või naine on alla 15aastane või üle 45aastane. Raseduse ebaseaduslik (sh hilinenud) katkestamine on kriminaalkorras karistatav.
Eestis on Riigikohus selliselt seadust ka 2011. aastal kohaldanud ja kinnitanud, et raseduse katkestamine on lubatud niivõrd, kuivõrd naise õigus vabale eneseteostusele, sh enesemääramisõigus, kaalub üles sündimata lapse kui inimelu kandja õiguse elule. Seega on Riigikohus nõustunud, et Eestis on abort lubatud seaduses sätestatud tingimuste täitmisel.
Selleks, et Eestis kehtiv regulatsioon muutuks, on vajalik seadusandja tahe, kohtupraktika poleks piisav. Riigikogul on võimalik soovi korral tulevikus aborti puudutav regulatsioon üle vaadata, seda muuta või täiendada. Kardinaalsed muudatused vajaksid aga laiapõhjalist ühiskonna tuge, väikse poliitilise grupi tahte läbisurumine ei ole tõenäoline. Arvestades, et õigus abordile oli olemas juba Nõukogude Liidus ja õigusest otsustada oma reproduktiivse tervise üle on saanud ühiskondliku kokkuleppe osa, on kannapööre kehtivast seadusest ebatõenäoline. Kui Eesti seadusandja abordi keelustaks, kerkiks vastupidiselt USA näitele Eestis hoopis probleem, kas abordikeeld (mitte -õigus) oleks vastuolus põhiseadusega. Arvestades olemasolevat kohtupraktikat, on ebatõenäoline, et riigikohus täielikku abordikeeldu tunnustaks. Siiski on ka Eestis kohtupraktikat võimalik ümber kujundada, kuid tuleviku vaidlused ja lahendused oleksid praegu paljas spekulatsioon.
Kommentaar ilmus algselt Õhtulehes 06.07.2022 – rohkem infot.
