Meie advokaat Katariina Kuum kirjutas Äripäevas avaldatud arvamusloos sellest, milliseid otsuseid on tehtud Ukraina ettevõtjate ja Venemaa vahel peetud vahekohtumenetlustes ning kuidas täiendava õigusliku raamistiku loomine võiks aidata Ukraina ettevõtetele rahvusvahelistes vahekohtumenetlustes mõistetud hiigelhüvitised kätte saada.
Kui Venemaa-vastastest sanktsioonidest – ning näiteks ka oligarhide varade külmutamisest – on räägitud nüüdseks juba aastaid, siis üks oluline hoob, mis on oma tulemuslikkust näidanud just viimasel aastal, on jäänud tagaplaanile. Selleks on sõja tulemusena kahjusid kandnud Ukraina ettevõtjate võimalus pöörduda rahvusvaheliste vahekohtute poole nõudega Venemaa vastu, kui Venemaa on agressiooni käigus kahjustanud Ukraina ettevõtjate tehtud investeeringuid.
Nimelt on rahvusvahelised vahekohtud teinud viimase aasta jooksul rekordilisi ja pretsedenti loovaid otsuseid, mille alusel peab Venemaa maksma Ukraina ettevõtetele kolossaalseid, miljonitesse ja isegi miljarditesse USA dollaritesse ulatuvaid kahjuhüvitisi. Nende otsuste aluseks on olnud Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping ehk inglise keeles lihtsustatult bilateral investment treaty (BIT). ÜRO Kaubanduse ja Arengukonverentsi andmetel on erinevate riikide vahel jõus üle 2000 sellise lepingu.
Vahekohtuotsused näitavad teed
Ukraina investorid on Venemaa vastu lõpuni vaielnud juba mitmeid taolisi investeerimisarbitraaži vaidluseid. Nii näiteks jõudis hiljuti, 1. novembril 2023, kauaoodatud finišini vahekohtumenetlus JSC DTEK Krymenergo versus Venemaa Föderatsioon, kus rahvusvaheline tribunal mõistis Haagis toimunud menetluse järel Venemaalt välja pea 270 miljoni USA dollari suuruse kahjuhüvitise. Hüvitis tuleb Venemaal maksta Ukraina energiaettevõttele JSC DTEK Krymenergo, mis oli Krimmi poolsaare elektrivõrgu peamine operaator kuni 2015. aastani, mil Krimmi annekteerinud Venemaa võimud otsustasid ettevõtte äri ning vara hüvitiseta sundvõõrandada.
Vaid mõni kuu varem, 12. aprillil 2023, mõistis samuti Haagis tegutsenud tribunal asjas „Naftogaz ja teised versus Venemaa Föderatsioon“ Venemaalt välja üle 5 miljardi USA dollari suuruse hüvitise. Seekord mõisteti hüvitis välja kuuele Ukraina kütuse- ja gaasiettevõttele, peamiseks neist Ukraina riigiettevõte Naftogaz, kes tegutsesid samuti Krimmi poolsaarel ning kelle vara ning varalised õigused Venemaa võimud Krimmi annekteerimise järel sundvõõrandasid.
Kuigi nii siinkirjeldatud kui ka teised varasemad vahekohtuotsused on siiani tehtud vaidlustes, mille keskmes on juba 2014. aastal aset leidnud Krimmi poolsaare annekteerimine, näitavad need kindlasti teed paljudele tulevastele vaidlustele, mis on seotud ka Venemaa hilisema sõjategevusega Ukrainas.
Mida teha kui kaotaja pool nõudeid ei täida?
Enamasti täidavad investeerimisarbitraažis kaotuse osaliseks saanud riigid otsuses ette nähtud rahalised kohustused vabatahtlikult, et vältida diplomaatilist kriisi, intresside kogunemist ning edasisi vaidlusi. Venemaa on aga vahekohtuotsuste täitmisest siiani hoidunud.
Tänu 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile, mille osaliseks on lisaks Eestile veel umbes 170 riiki, on BITide alusel tehtud vahekohtute otsused õnneks aga täidetavad pea kõikjal maailmas. Nii võib osapool, kelle kasuks hüvitis välja mõistetakse, paluda konventsiooni osalisriikide kohtutel tunnustada vahekohtu otsust ja tunnistada see täidetavaks. Kui kohus avalduse rahuldab, saab otsust täita nii nagu iga teistki kohtuotsust – otsuse täidetavaks tunnistanud riigis asuva võlgniku vara arvel. Näiteks eelkirjeldatud Naftogazi asjas on vahekohtu otsuse juba täidetavaks tunnistatud Ühendkuningriigid ja menetlus käima lükatud ka USAs.
Sellest lähtuvalt võivad ka vahekohtust positiivse otsuse saanud Ukraina ettevõtjad tulla Venemaa varasid otsima ning otsust täitma kas või Eestisse. Eestis on seejuures juba välja töötatud ka rahvusvaheliselt sanktsioneeritud isikute varade konfiskeerimise seadus, mis võiks täiendava õigusliku raamistiku loomisel luua veel ühe võimaluse Venemaa vastu tehtud vahekohtu otsuste täitmiseks.
Igal juhul on sellised õigusloome arengud julgustavad ning annavad lootust, et tulevikus saab agressorriigi vastu tehtud otsuseid täita kui mitte riigi enda varade arvel, siis tema poliitilist võimuladvikut toetavate isikute varade arvelt võõrandasid.
