Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida ELi õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi, kuid milles täielikult puudub põhimõtteline ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada. Seaduseelnõu tahetakse valmis saada 2024. aasta suveks ja seadus ise peaks jõustuma 2025. aasta esimesel jaanuaril.
Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil!
Mõte hea, teostus kehv
„Avalöök on tehtud, esmane raamistik kliimaseadusest on VTK dokumendis ära kirjeldatud“, tunnustab meie energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson riiki saates „Soraineni sagedus“, lisades, et samas on kavatsuses puudu sisulised meetmed, mida huvigrupid analüüsima saaksid hakata. „Selgust ja ettenähtavust on olnud väga vaja. Koalitsioonilepingud, arengukavad, Euroopa tasandil ministrite kohtumised – kõigist neist on tulnud väga palju erinevaid segadust tekitavaid signaale. Raske on olnud aru saada, mis on lihtsalt mõne poliitiku visioon, mis ametlik riigi poliitika ja kas see poliitika on juba päris või alles väljatöötamisel? Segadus peegeldub edasi kõigi igapäevaellu, kes puutuvad kokku ametnikega, kes omakorda peavad igapäevaselt otsustama, kas mõnda luba kellelegi väljastada või mitte. Seega see mõte, et selged keelud, eesmärgid ja meetmed sätestada seadusega, on iseenesest väga õige,“ ütleb ta.
Endriksoni sõnul ei tohi kliimaseaduse vastuvõtmisega kiirustada. Kliimakaitselisi eesmärke tuleb võrrelda ja panna neile vastukaaluks ühiskondlikud ja majanduslikud eesmärgid. Sealt edasi on oluline mõjude hindamine, et saada aru, mis on ühe, teise või kolmanda meetme rakendamise tagajärg kodanikele, ettevõtjatele, KOVidele, riigile. Kliimaseadus viitab justkui nime poolest keskkonnakaitsele, aga meil on eraldi olemas looduskaitse seadus, erinevad keskkonnamõjude hindamise seadused. Kliimaseadus ei tohiks olla looduskaitseseadus vol 2, vaid pigem ühiskondlik kokkulepe, tasakaalupunkti leidmine erinevate eesmärkide ja huvide vahel.
Majanduskasv kliimaneutraalselt
„Hea kliimaseadus hakkab väga selgest eesmärgist. Euroopa rohekokkuleppes on sõna-sõnalt kirjas, et see on majanduskasvu strateegia. Lihtsalt majanduskasvu soovitakse saavutada kliimaneutraalsel viisil ja mitte liigselt loodust koormates. See on arusaadav eesmärk – majanduskasvu on võimalik mõõta SKP kasvuga, väliskaubanduse bilansiga – kas raha tuleb riiki sisse rohkem kui läheb riigist välja. Eesti on Euroopa Liidu riikide seas pigem rikkuse „edetabeli“ allpool otsas, hakkame netosaajast ehk nulli jõudma. Enam ei pea teised riigid nii palju meisse panustama. Seega on ennatlik Eestil täna loobuda majanduskasvu ambitsioonist. Seda ootaks mina kliimaseadusest ja see on täpselt see, mida seal sees ei ole. Kindlasti on võimalik majandust kasvatada ka kliimaneutraalselt,“ väidab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann.
„Meid on suhteliselt lihtne sildistada kliimavaenulike põlevkivitöösturitena. Me ise defineerime ennast töötleva tööstuse ettevõttena. Täna me töötleme ümber põlevkivi. Homme tahame töödelda ümber puitu, kohe-kohe tahame hakata ümber töötlema jäätmeplasti. Meil on töös nii tootmisi, kus on CO2 heide, kui ka tootmisi, kus CO2 heidet ei ole, ja loomulikult tahab iga investor aru saada seadusandlikust keskkonnast. Selgust tahame nii tänaste investeeringute jätkuvuse kui ka selles osas, kas tasub uusi investeeringuid uutesse harudesse teha. Praegu tundub, et me viime kiiresti tehniliselt sisse Euroopas kokkulepitut, et anda mingigi legitiimsus koha peal tegutsemisele. Sisulist diskussiooni ühiskonnas ei ole,“ lisab ta.
Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti kliimapoliitika ning kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes jubib büroo Eesti kontori energeetikavaldkonda.
Kuula saadet Äripäeva raadios või Soraineni Spotify’s!
