Kui ettevõtet ähvardab pankrot, ei tohi juhatus hakata eelistama enda ja ettevõtte huve teistele – endale viimasel hetkel tummisema pudru keetmine on ebaseaduslik ka eriolukorras, kirjutab meie nõunik Norman Aas Ärilehes.
Esmaspäeval, 20. aprillil, võetakse ilmselt vastu palju vastukaja tekitanud kobareelnõu. Eelnõuga muudetakse 34 seadust ja lisaks avalike teenuste reguleerimisele kriisi ajal toob see kaasa muudatusi ka ettevõtjatele ja tavainimestele.
Üks olulisemaid muudatusi on see, et eelnõuga soovitakse muuta pankrotiseadust ja lükata edasi äriühingu juhatuse kohustust esitada püsiva maksejõuetuse korral pankrotiavaldus.
Eelnõu esialgne versioon nägi ette, et ka võlausaldajad poleks saanud eriolukorra ajal ja selle järgneva kahe kuu jooksul pankrotiavaldusi esitada. See tõi kaasa väga suure kriitika, sest võimatus esitada pankrotiavaldust tähendab suurt riski, et saabub hundiseaduste aeg ja kui tähtaeg läbi, koormatakse kohtud üle massiliste pankrotiavaldustega.
Viimase versiooni kohaselt ei pea ettevõtte juhatus pankrotiavaldust maksujõuetuse tekkimisel esitama eriolukorra ajal ja kahe kuu jooksul pärast selle lõppu. Muidu nõuab äriseadustik, et seda tuleks teha esimesel võimalusel, aga hiljemalt 20 päeva jooksul, kui juhatus jõuab järeldusele, et ettevõte on püsivalt maksejõuetu.
