Milliseid sportlaste kaebusi saavad kohtud lahendada? Kas võistluse tulemusi on võimalik kohtus vaidlustada? Viimaste aastate kaasustele tuginedes kirjutas Postimehes avaldatud arvamusloos meie advokaat Polina Tšernjak spordiõiguse hallist alast.
Spordi alaliidud tegutsevad MTÜ-dena, mistõttu leiavad kohtud tihti, et nad ei ole sobivad spordiga seotud asju lahendama. Sageli kaotab sellest sportlane. Näiteks jäi eelmisel aastal kohtus sisuliselt lahendamata kaebus Eesti Kergejõustiku Liidu otsuse peale, millega kehtestati meedias suurt tähelepanu pälvinud treeneri suhtes tähtajatu tegutsemise keeld. “Kohus leidis, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest kergejõustikuliit tegutses eraõiguslikus suhtes ehk kohtu pädevuseks puudus vajalik riikliku ülesande täitmise element,” kirjutas Tšernjak.
2014. aastal pöördus tsiviilkohtusse jalgpallur, kes vaidlustas Eesti Jalgpalli Liidu distsiplinaarotsuse, millega määrati talle mängukeeld. Jällegi jäi kaebus sisuliselt lahendamata, sest kohtu hinnangul saab MTÜ otsust vaidlustada vaid MTÜ liige ehk spordiklubi, mitte sportlane eraisikuna.
Tšernjaki sõnul vaatavad kohtud otsuste vaidlustamisel seda, kes on otsuse teinud. Kui otsuse tegija, näiteks alaliidu loodud distsiplinaarkomisjon, liigitub õiguslikus mõttes vahekohtu (arbitraaži) alla, siis on selle komisjoni otsus lõplik ja kohtul puudub pädevus otsuse peale esitatud kaebust lahendada. “Kui komisjoni otsus ei ole vahekohtu otsus, peab tuvastama, kas komisjon on MTÜ organ. Kui ei, on sellise otsuse vaidlustamine veelgi keerukam,” lisas advokaat.
Eraldi tõi Tšernjak välja nõude täpse sõnastamise olulisuse: “Kui kohtule esitatud nõue on kehvasti sõnastatud ja pöördumise eesmärki ei ole kohtu kaudu võimalik saavutada, jätab kohus hagi läbi vaatamata”.
Kas sportlasel on õigus vaidlustada spordivõistluse tulemusi? Sellist küsimust lahendas riigikohus eelmisel aastal. Kohus leidis, et spordivõistluse käigus tehtud otsust ei saa vaidlustada ehk nõuda otsuse muutmist. Siiski on advokaadi sõnul sportlasel teoreetiliselt võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Hetkel kehtivas spordiõiguse hallis alas tuleb surnud ringi vältimiseks Tšernjaki soovituse kohaselt kohtulahingu strateegia hoolikalt läbi mõelda. Ilma spordisüsteemi ühtlustamata aga spordiõiguses asjad tema sõnul selgemaks ei muutu.
