Eesti 200 esimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles ERR-ile, et viimase arutelu põhjal minnakse konkurentsiseaduse muutmise seaduseelnõu puhul edasi väärteomenetlusega. Sammu kiidab heaks meie partner Norman Aas.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu palvel eelnõud analüüsinud Aasa sõnul käis diskussioon selle üle, kas konkurentsirikkumisi menetleda väärteo või haldusrikkumisena.
„Mina olen seda meelt, et halduskaristuste ülevõtmine Eesti õiguskorda oleks olnud vale tee, nii nagu see esialgses eelnõus kirjas oli,“ ütles Aas. Ta viitas varasemale eelnõule, mille nüüd kokku lepitav eelnõu peaks asendama.
Haldustrahvid seaksid ettevõtted ohtu
Esimene vastuargument vana eelnõu suhtes on, et Eesti õiguskorras ei ole selliseid halduskaristusi seni olnud, mis tähendab, et sisuliselt oleks tulnud lisaks kriminaalmenetlusele ja väärteomenetlusele veel üks trahvimenetlus seadustesse kirjutada, selgitas Aas.
Teine punkt oli Aasa sõnul see, et valitsus ütles ise selle direktiivi menetlemisel Euroopa Liidus ja ka hilisemate protsessides, et üldiselt võtab Eesti Euroopa Liidus ettenähtud trahve üle oma väärteomenetlusse.
„Loomulikult, kui teistpidi mõelda, et selles uues haldustrahvi menetluses, selles praeguses eelnõus, mis riigikogus on, enne valitsuse täna tehtavaid muudatusi, oleks see kindlasti riigi jaoks tõendamiskoormust vähendanud ja konkurentsiameti tööd lihtsamaks teinud. Aga teisest küljest need trahvid, mis selles seaduses on, on nii suured – seotud ettevõtete käivetega, kuni 10 protsenti ja nii edasi – üks vale liigutus riigi poolt, üks valesti määratud trahv ja tegelikult ettevõte läheb pankrotti,“ selgitas Aas sellega kaasnevaid ohte.
„Kokkuvõttes: pigem oli Eesti juristkonnas tegemist ikkagi rohkem põhimõttelise vaidlusega. See ei olnud niimoodi, et ühelt poolt konkurentsiamet ja riigi suutlikkus ning teiselt poolt ettevõtted, kes seda ei tahtnud. See veelahe läks ikkagi Eesti juristkonnas väga selgelt põhimõttelise küsimusena, et selline haldustrahvi liik Eesti õiguskorda ei sobi lihtsalt,“ rääkis Aas.
Eesti peab oma konkurentsiseadust muutma Euroopa Liidu direktiivist lähtuvalt, kirjutab ERR. Jaanuaris, mil ülevõtmise kohustusest tiksus täis neli aastat, jõustus kohtuotsus, millega Eesti peab maksma trahvi 400 000 eurot. Sellele lisandub iga üle aja venitatud päeva eest veel 3000 eurot lisaks.
