Kes vaatab silma lastele, keda ühest koolist teise solgutatakse, küsisid lastekaitsepäeval meie vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko ja jurist Moon Lokk Päevalehes avaldatud arvamusloos.

Kalkvel silmadega tähistavad tänast päeva lapsed, kelle koolitee on katkenud ja vanemate elukorraldus segamini pööratud. Sel aastal sulgevad oma uksed tervelt 24 kooli. Eesti Vabariigi president võttis jõuliselt väikekoolide kaitseks sõna oma Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes. Alar Karis sõnas, et me ei tohiks sulgeda ühtegi kooli ainuüksi tema suuruse tõttu või selleks, et hoida kokku raha.

Kohtutesse on jõudnud enneolematult suur hulk väikekoolide vaidlusi. Vaatamata sellele ei ole kohtud sel aastal mitte ühelegi kooli sulgemisele kätt ette pannud. See omakorda on julgustanud kohalikku võimu, kelle arvates koolivõrgu ümberkorraldamine on poliitiline otsus, mille vaidlustamise eduväljavaated on pigem kasinad. Huvitav, milliste tunnetega tähistavad lastekaitsepäeva vallavolikogude liikmed, kes on sulgenud koole.

Koolide sulgemine on muudetud lihtsaks

Kooli sulgemisele peaks eelnema nii valla kui ka kooli arengukavade eelnev muutmine, et tagada lapsevanematele ettenähtavus oma elu korraldamisel ja välistada läbimõtlemata poliitilised otsused. Lääneranna vallas näiteks on kooli sulgemiste tõttu üks laps enne põhikooli lõppu pidanud õppima kolmes koolis. Ta alustas Vatla koolis ning peale 2017. aastal toimunud sulgemist suundus Virtsu kooli. Peale Virtsu kooli sulgemist möödunud aastal pidi ta jälle uue kooli otsima.

Kohtud on aga justkui kooris korranud, et arengukavadel puudub õiguslik tähendus. Ja seda olukorras, kus Riigikohus on Enefit õlitehase asjas rõhutanud, et erinevatest arengukavadest peab riik oma tegevuses kinni pidama.

Valitsev kohtupraktika soodustab kohalike võimukandjate mängulusti, kes katsetavad, kui kaugele põhiseadusega tõmmatud haridusõiguse piire venitada annab. Põhjus võib olla selles, et kohtud on hakanud enda kontrolliulatust piirama, põhjendades seda sooviga mitte poliitikasse sekkuda.

Kohtud soovitavad lapsevanematel lahendust otsida järgmisel aastal toimuvatest kohalike omavalitsuse volikogu valimistest. Uus volikogu aga suletud koole ju enam uuesti ei ava. Kui vald langetab sulgemisotsuse läbimõtlematult ning kohtudki pühivad asjast oma käed puhtaks, siis kes vaatab silma lastele, keda ühest koolist teise solgutatakse?

Arusaamatuks jääb, kuidas Eesti suguses väikeriigis riik ja kohalikud omavalitsused niivõrd olulises küsimuses erinevas suunas liiguvad. Uus valitsusliit on kodulähedase põhikooli säilimise seadnud üheks prioriteediks ning sel aastal eraldanud maakoolidele kokku 1,3 miljonit lisaraha.

Järelikult on avalikes ja riigi huvides, et jääksid alles kodulähedased koolid. Ometi sulgevad sel aastal Eestis 24 kooli oma uksed. Esineb näiteid kitsast munitsipaalhuvist, kus vald sulgeb koolid selleks, et edendada toreduslikke projekte. Või tõsta vallaametnike palka.

Midagi on sellel pildil valesti

Nõustume kolleeg Allar Jõksiga, et kohtud kontrollivad kooli sulgemisi liiga pinnaliselt. Sulgemisotsuse põhjendusi ja mõjuanalüüse ei kaaluta sisuliselt, vaid otsustatakse vormiliselt, et volikogul on õigus teostada enamuse poliitilist tahet.

Selleks, et kodulähedasi koole paremini kaitsta võiks Riigikogu põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses täpsemalt reguleerida kriteeriumid, mida kooli sulgemise otsustamisel kaaluda. Näiteks on kohalikes omavalitsustes erinev praktika, kuidas kooli pakutava hariduse kvaliteeti hinnata. Mõnes kohas hinnatakse seda selle järgi, kas väikekoolil on täismõõduline spordisaal. Teisal heidetakse ette õpetajate mittevastavust kvalifikatsiooninõuetele. Ja seda olukorras, kus Eesti nn eliitkoolides on õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse osakaal madalam, kui suletud koolides.

Kindlasti ootab avalikkus ka Riigikohtult juhiseid, mida kooli lõpetamisel silmas pidada. On kummastav, et üle kolmekümne aasta pikkuse tegevuse jooksul ei ole Riigikohus veel (kodulähedase) kooli sulgemise sisulisi eeldusi tõlgendanud.

Loomulikult võib jätkata ka vanaviisi. Siis ei maksa aga imestada, kui tõeks osutub Puuluubi ja 5miinuse ühisplaadil ilmunud laulu „Linnas“ salmirida – Linnas on ilus elu, maal on täitsa p…

Lootusrikast lastekaitsepäeva kõigile!

Loe arvamuslugu ka Eesti Päevalehest!