Koroonaviiruse puhang toob kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi nagu saadetiste hilinemine ja probleemid finants-, turismi-, logistika- ja tootmissfäärides. See tõstatab palju küsimusi, sh küsimuse, kas koroonaviirust saab käsitleda force majeure’i ehk vääramatu jõuna, mis annab aluse oma lepingulisi kohustusi mitte täita.
Usume, et see võimalus on olemas ja panime teie jaoks kokku ülevaate olukorrast.
Lisaks iga üksikjuhtumi asjaoludele peaks hindama järgmist: lepingu tingimusi, kohalduvat õigust, ja selle vaidlusi lahendava organi lähenemist ning senist praktikat, mis antud juhul otsustab, kas vääramatule jõule viitamine oli õiguspärane.
Reeglina leiab lepingutest vääramatu jõu sätte koos sündmuste nimekirjaga, mida osapooled vääramatu jõuna käsitlevad ja õiguslikud tagajärjed, mis vääramatu jõuga sündmuste korral ilmnevad.
Kui nimekirja on lisatud terminid nagu näiteks „epideemia“, „tervishoiuga seotud hädaolukord“, „riiklike asutuste tegevus“, on vääramatule jõule viitava osapoole positsioon tugevam, kuid viimane peab siiski tõendama, et koroonaviirus või sellega võitlemiseks kasutusele võetud meetmed (nt piiride sulgemine, reisipiirangud ja teised valitsuste kohaldatud meetmed) kujutavad endast vääramatut jõudu.
Ka siis, kui leping ei sisalda vääramatu jõu sätet, võib lepingu rikkumine koroonaviiruse tõttu leida õigustust 1980. aastal sõlmitud ÜRO kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta sõlmitud konventsiooni (Viini konventsiooni) kohaselt, mille kohaselt saab koroonaviiruse valguses juhtida tähelepanu kolmele punktile
- Koroonaviirus või konkreetse riigi asutuste poolt tarvitusele võetud asjakohased meetmed on osapoole väljaspool mõjualaolev takistav asjaolu;
- ei saa mõistuspäraselt oodata, et osapooled oleksid lepingu sõlmimise ajal osanud arvesse võtta koroonaviiruse puhangut ja levikut (nt lepingute puhul, mis on sõlmitud enne viiruse puhkemist);
- teatud juhtudel oli koroonaviirust või rakendatud meetmeid võimatu vältida või ületada.
Samas olukordades, kus kohustuse täitmine oli iseenesest võimalik, kuid see osutus keeruliseks või kulukaks – näiteks kui tuli otsida teisi transpordivõimalusi suletud piirkondade vältimiseks – tuleb asjaolusid kirjeldada „raskusena“ ja kohaldada vastavaid tagajärgi.
Toome näite: Hiina suurim veeldatud maagaasi (LNG) ostja CNOOC lõpetas ostud, viidates koroonaviirusest tingitud vääramatule jõule. CNOOCi lepinguosaline vaidles aga vastu, väites, et „kui karantiin kehtestatakse kaupade peale- ja mahalaadimisele kõikides Hiina sadamates, tunnistame seda vääramatu jõuna, kuid see pole hetkel nii.“ Samamoodi teatasid Hiina vasekaupmehed tellimuste peatamisest ja tarnete tühistamisest vääramatu jõu tõttu.
Lisaks sellele ei anna vääramatu jõu kinnitamine automaatselt põhjust kohustuste täitmata jätmiseks.
Kuidas kindlaks teha, kas tegemist on vääramatu jõuga?
Lepingu osapool, kes on jätnud vääramatu jõu tõttu oma lepingulised kohustused täitmata või pole suuteline neid täitma, peab võtma ühendust selle riigi vastava pädeva asutusega (milleks võib olla kaubanduskoda), kus vääramatu jõud on aset leidnud, et korraldada vastava tõendi väljastamine.
Näiteks Hiinas on selleks asutuseks Hiina Rahvusvahelise Kaubanduse Edendamise Nõukogu (CCPIT). 21. veebruaril 2020 andis nõukogu välja rohkem kui 1600 vääramatu jõu tõendit, mis puudutasid enam kui 30 ärisektorit ja katsid ligi 15,7 miljardi USA dollari ulatuses lepingulisi kohustusi.
Hoolimata sellest, et koroonaviiruse olemasolu on üldteada, soovitame vääramatu jõu avaldumine dokumenteerida – kui teil on kavas vääramatule jõule viidata, saate hiljem tõendeid esitada.
Lisaks peab meeles pidama, et lepingud sätestavad tavaliselt konkreetsed menetlusreeglid, kuidas osapooled peavad teineteist vääramatust jõust ja sellest tulenevast suutmatusest kohustusi täita teavitama. Nende menetlusreeglite rikkumine võib viia selleni, et teine osapool keeldub tunnistamast asjaolusid vääramatu jõuna, mis võiks kohustuste täitmata jätmist õigustada.
Kas kohustuste rikkumise eest on ette nähtud vastutus?
Tavapäraselt on lepingupartnerilt leppetrahvi või kahjude sissenõudmine vähetõenäoline, kuna neil on õigus oodata, et nad on erandkorras vastutusest vabastatud kogu vääramatu jõu ilmnemise ajal.
Samas võib lepingu osapool nõuda kahjude hüvitamist:
- kui osapool ei teavitanud vääramatu jõu avaldumise asjaoludest (või ei teinud seda õigeaegselt) ja nende mõjust lepinguliste kohustuste täitmise osas;
- kui osapool ei ole tarvitusele võtnud kõiki võimalikke meetmeid, et viia kohustuste täitmata jätmisest mõjutatud osapoolele tekitatud kahju miinimumini.
Kas lepingust on võimalik taganeda või seda üles öelda?
Jah ‒ aga ainult juhul, kui leping seda võimaldab. Sellise sätte puudumisel on lepingust taganemine või selle üles ütlemine keeruline, sest vääramatu jõu esinemise fakt pikendab lepinguliste kohustuste täitmise aega, kuid ei võimalda (tavaliselt) kohustuste täielikku täitmata jätmist.
Samal ajal võib osapool püüda tõendada, et ta ei ole enam lepingu täitmisest huvitatud ja nõuda selle alusel lepingu lõpetamist.
Kui teie lepingus ei ole vääramatu jõu klauslit
Kui teil on kavas praegusel hetkel sõlmida väliskaubandusleping, võiksite kaaluda vääramatu jõu sätte lülitamist lepingusse ja võtta seda tehes arvesse Rahvusvahelise Kaubanduskoja näidisklauslit (väljaanne nr 650). Lisaks võite lepingusse lisada täpsustavad viited “koroonaviruse nakkusele” või epideemiale/pandeemiale.
Riiklikud regulatsioonid
Eesti
Eesti seadus käsitleb vääramatut jõudu kui olukorda ja asjaolusid, mis on väljaspool võlgniku mõjuala ja mida ei olnud võimalik mõistuspäraselt ette näha, arvestada, vältida või ületada. Seejuures ei piisa üldisest vääramatu jõu olukorra ilmnemisest, vaid sündmus peab mõjutama konkreetse kohustuse või lepingu täitmist. Seega kui kohustused jäävad täitmata koroonaviiruse puhangu tõttu, võib seda käsitleda vääramatu jõuna ja osapool on lepingu täitmise kohustusest vabastatud ja võlgnik on vastutusest vabastatud.
Kui kohustus on rahaline (nt makse), nõuab olukord detailsemat analüüsi. Eesti seadus lubab võlausaldajal nõuda makse tasumise kohustuse täitmist vääramatule jõule vaatamata. Samas kui vääramatu jõud takistab teisel osapoolel täita kohustust, mille eest makse on ette nähtud, võib maksma kohustuv osapool maksega viivitada.
Kui üks osapool jätab vääramatu jõu tõttu oma lepingulised kohustused täitmata, võib teine osapool sellest hoolimata omapoolse kohustuse täitmisest keelduda, lepingust taganeda või lepingu üles öelda või alandada hinda. Veel enam, teatud juhtudel – näiteks kui seda näeb ette seadus või lepingu osapooled on nii kokku leppinud – peab võlgnik kohustuse täitmata jätmise eest vastutama hoolimata vääramatu jõu ilmnemisest.
Läti
Läti seaduse kohaselt on koroonaviirusele viitava osapoole jaoks tähtis see, kas tegemist oli täieliku võimetusega oma kohustusi täita. Kui kõik muud asjaolud esinevad, kuid kohustuste täitmine on siiski teoreetiliselt võimalik – isegi kui see on väga keerukas – ei käsitle kohus olukorda vääramatu jõuna. Samas kui lepingus on vääramatu jõu klauslis viide „epideemiale“, võib koroonaviirust käsitleda vääramatu jõuna.
Osapool ei tohi vääramatu jõu ilmnemisel lepingut lõpetada, kui leping seda ei luba, ja vääramatu jõu poolt tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele. Samuti võib Läti Kaubanduskoda anda tasu eest välja tõendi, et vääramatu jõu asjaolud on ilmnenud.
Leedu
Leedu tsiviilseadustiku kohaselt peab olema täidetud neli tingimust, et asjaolusid saaks tunnistada vääramatuks jõuks:
- asjaolud ei olnud ilmnenud lepingu sõlmimise ajal ja nende ilmnemist ei oleks mõistuspäraselt saanud ette näha;
- asjaolud muudavad lepingu objektiivselt jõustamatuks;
- lepingulised kohustused täitmata jätnud osapool ei saanud asjaolusid kontrollida ega takistada;
- see osapool ei võtnud lepinguga asjaolude või nendest tulenevate tagajärgede riski enda kanda.
Märkus: vääramatu jõud kohaldub vaid juhul, kui kohustused täitmata jätnud osapool teavitab teist osapoolt asjaoludest ja oma kohustuste täitmise võimatusest.
Kuigi võib tunduda, et need tingimused on koroonaviiruse puhul täidetud, tuleb märkida, et Leedu valitsuse resolutsioon (15. juuli 1996) vääramatu jõu puhul kohustustest vabastamise reeglite kohaldumise kohta loetleb üles sündmused, mida võib käsitleda vääramatu jõuna. Antud olukorras on olulised kaks resolutsioonis kirjeldatud juhtu, et otsustada, millised asjaolud kujutavad endast vääramatut jõudu (kui ülaltoodud tingimused on täidetud):
- riigiasutuste seaduslikud või ebaseaduslikud tegevused (nt töökoha sunniviisiline sulgemine, linnade osaline või täielik isoleerimine, reisipiirangud, sadamate sulgemine koroonaviiruse hirmus); ja
- muu vääramatu jõud (kuna asjaolude nimekiri ei ole lõplik).
Seega kui koroonaviirus ise ei pruugi mõjutada lepingu täitmist viisil, mida võiks pidada vastupandamatuks jõuks, võivad riigiasutuste piirangud endast vääramatut jõudu kujutada.
Tuleb ka märkida, et mingi sündmuse vääramatuks jõuks tunnistamisel on ülimalt olulised vastavad lepingusätted. Kui leping konkreetselt sätestab, et epideemiat võib käsitleda vääramatu jõuna, on sellele palju lihtsam toetuda.
Tsiviilseadustiku alusel võib lepingu osapool võtta tarvitusele järgnevaid kaitsemeetmeid:
- lepingu lõpetamine;
- lepinguliste kohustuste edasilükkamine;
- intressimakse nõudmine;
- vääramatu jõu tõendamine.
Leedu kaubandus-, tööstus- ja käsitöökodade seaduse artikkel 5 (11) näeb ette, et relevantsed organisatsioonid nagu Leedu tööstus- ja kaubanduskoda annavad välja tõendeid, mis kinnitavad vastavalt Leedu valitsuse kehtestatud korrale vääramatu jõu esinemist. Oluline on teada, et kojad annavad välja tõendeid ainult Leedus ilmnenud asjaolude kohta.
Lisaks on Leedu Ülemkohus kommenteerinud kodade väljastatud tõendite õiguslikku tähendust.
Pretsedentide kohaselt on „kaubandus-, tööstus- ja käsitöökoja väljastatud vääramatu jõu tõend eraldi võttes materiaalse õigusliku mõjuta. Materiaalsed õiguslikud mõjud, st erandkorras vastutusest vabastamine lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest, tsiviilvastutusest vabastamine (tsiviilseadustiku artiklid 6.212, 6.253) otsustatakse vastavalt vääramatu jõu asjaolude olemasolule, mitte neid kinnitava tõendi alusel. Vääramatu jõu asjaolusid kinnitaval tõendil on vaid protseduuriline õiguslik tähendus, kuna seda vaadeldakse vaid tõendina tsiviiljuhtumis, mis puudutab lepinguliste kohustuste täitmist või tsiviilvastutuse rakendamist.“
Seepärast on väga oluline täita lepingu tingimusi ja menetlusreegleid, mis reguleerivad osapoolte õigusi ja kohustusi vääramatu jõu esinemise korral.
Tsiviilseadustiku artikkel 6.212 (1) sätestab, et vääramatu jõud ei sisalda selliseid asjaolusid nagu kohustuse täitmiseks vajalike kaupade kättesaamatus turul või partneri puudulikud finantsvahendid. Samade sätete alusel ei saa ka kohustuste eiramine äripartnerite poolt olla põhjus enda lepingulistest kohustustest vabanemiseks.
Viimane on oluline juhtudel, kus osapool tegutseb vahendajana ja ei ole oma kohustusi täitnud, sest tema äripartnerit (nt Hiina tarnijat) on mõjutanud vääramatu jõud. Sellisel juhul ei vabastata vahendajat lepingulisest vastutusest. Enamgi veel, on ka ebatõenäoline, et äripartner (nt Hiina tarnija) tekkinud kahju hüvitab.
Valgeneve
Valgevene seadus käsitleb vääramatut jõudu kui erakorralisi ja vältimatuid asjaolusid ning koroonaviiruse puhangut võib sellisena käsitleda.
Seega võib Hiina lepingupartner olla vastutustest vabastatud kogu koroonaviiruse puhangu ajaks. Kui soovite toetuda vääramatu jõu asjaoludele, on oluline nende ilmnemine korralikult dokumenteerida, sest kirjaliku tõendusmaterjalita ei pruugi kohus asjaolusid arvesse võtta.
Mitteametliku info kohaselt palutakse ka Valgevene Kaubandus-Tööstuskojal (BelCCI) anda välja vääramatu jõu tõendeid.
Kui olete vahendaja ja teil on jäänud lõppklientide ees kohustused täitmata Hiina või Itaalia tarnijat puudutava vääramatu jõu tõttu, ei vabasta see teid tõenäoliselt vastutusest. On ka vähetõenäoline, et Hiina ettevõte hüvitab teile tekkinud kahju. Samas, kuna Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kuulutanud koroonaviiruse puhangu pandeemiaks ja aina enamad riigid võtavad kasutusele ennetavad piirangud ja piirikontrolli, tuleb riske igal üksikul juhul eraldi hinnata.
Lepingut võib lõpetada vaid juhul, kui leping seda lubab. Vastava sätte puudumisel on lepingu lõpetamine keeruline, sest vääramatu jõu esinemise fakt pikendab lepinguliste kohustuste täitmise aega, kuid ei võimalda kohustuste täielikku täitmata jätmist. Samal ajal võib osapool püüda tõendada, et ta ei ole enam lepingu täitmisest huvitatud ja nõuda selle alusel lepingu lõpetamist.
Soovitused
Kui teile tundub, et koroonaviirus võib mõjutada teid puudutavaid lepingulisi kohustusi, oleksid meie üldised soovitused järgmised (ulatuses, kus neid on võimalik järgida):
- Teavitage osapooli ettenägematute asjaolude ilmnemisest.
- Pöörake tähelepanu väliskaubandustehingute tähtaegadele ja võimalusel pikendage neid.
- Hinnake ja vähendage võimalusel kahjusid.
- Koguge tõendeid vääramatu jõu ilmnemise ja ülaltoodud sammude kohta.
- Koostage tegevusplaan (et lõpetada leping, muudatused läbi rääkida, mitte sõlmida uusi lepinguid ja/või otsida õigusabi, nt kohtusse või arbitraaži pöördumiseks).
Küsimuste korral palun pöörduge meie rahvusvahelise COVID-19 töörühma poole, kes saab teid aidata juriidilistes küsimustes:
Karin Madisson
Partner, Eesti
Eva Berlaus
Riigi juhtivpartner, Läti
Mantas Petkevičius
Partner, Leedu
Alexey Anischenko
Partner, Valgevene
